Teadmusjuhtimine - kodutöö 3

Ülesanne 1

Õppiv organisatsioon on mõiste, mida kasutatakse üha enam nende organisatsioonide puhul, mis suudavad areneda ja muutuda vastavalt hetke vajadustele. Õppivas organisatsioonis tunnevad liikmed huvi pideva arengu vastu, soovivad ennast täiendada ja teha koostööd teistega, et enda oskusi parandada. Tänapäeva ettevõtted, kes soovivad omada konkurentsieelist peaksid olema õppivad ja kiirelt kohanevad organisatsioonid.

Õppiva organisatsiooni mõistet tutvustati esimest korda 1990 aastal Peter Senge poolt. Tema sõnul eeldab õppiv organisatsioon viie komponendi järgimist, milleks on ühisvisiooni arendamine, töötjate isikliku meisterdamise arendamine ja nende mõttemudelite arendamine, samuti meeskondlik õppimine ja süsteemne mõtlemine.Kõikide nende valdkondade sihipärase arendamise kaudu.

Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng koosneb paljude erinevate harude teadmistest. See on arenenud järgmiste teadmiste harudest: organisatsiooniline õppimine, organisatsiooniteooria, strateegiline planeerimine, strateegiline juhtimine, muudatuste juhtimine, kvaliteedijuhtimine ja süsteemiteooria. Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsioooni arendamiskontseptsioonide vahel on see, et õppiv organisatsioon rõhub olemasolevatele teadmistele, nende teadmiste tõlgendamisvõime suurendamisele ja uue teadmuse loomisele. Lisaks analüüsib õppiv organisatsioon pidevalt ka hetkel organisatsioonis kasutatavaid toimimisviise. Kell (2003) ütleb, et õppiv organisatsioon ei ole valmis kontseptsioon vaid pigem suund, kuhupoole mõelda, uus lähenemine organisatsioonile tervikuna.

Teadmusjuhtimine ja õppiv organisatsioon on omavahel tihedalt seotud. Õppiv organisatsioon peab oluliseks selliseid aspekte nagu jagatud juhtimine ja töötajate kaasatus, uuendusi toetav kultuus, infovahetus teiste organisatsioonidega, rühmatöö ja koostöö tervikuna. Samas teadmusjuhtimine on teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonis. Roots jt (2008) leiavad, et teadmusjuhtimises on oluline erinevate struktuuriüksuste ja indiviidide haaratus teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis. Sama aspekti peab oluliseks ka õppiv organisatsioon.

Haridustehnoloogia roll õppivas organisatsioonis on eelkõige toetada õppiva organisatsiooni õppivaid struktuure. Haridustehnoloogia on osa strateegilisest planeerimisest ja -juhtimisest, mis on üheks osaks õppivast organisatsioonist. Ka haridusasutustes on oluline, et toimuks kõiki organisatsiooni struktuure läbiv sihipärane areng. See aeg, kui hariduse andmise süsteemid ja seetõttu ka haridusasutused ise aastaid sarnased olid ja enda arvates muutusi ei vajanud, on möödas. Tänapäeval ilma tehnoloogia abita organisatsioon, eriti just haridust andev organisatsioon areneda ei saa. Haridustehnoloogia areng on üks kindlast näitest selle kohta.

Ülesanne 2

1. Millised on õppiva organisatsiooni iseloomulikud tunnused?

Õppiva organisatsiooni peamised iseloomulikud tunnused on minu arvates kõikide organisatsiooni liikmete kaasamine arendamisprotsessi, ühiste eesmärkide tutvustamine ja omandamine kõigi liikmete poolt, samas organisatsiooni õpiprotsesside sihipärane juhtimine, juhtimisprotsessi ja tulemuste pidev analüüs ning järelduste tegemine uute õppimisprotsesside alustamiseks. Sealjuures alustades taas kõigi liikmete kaasamisest. Õppiv organisatsioon ei saa tekkida iseenesest või ainult teatud liikmete soovist. Õppivasse organisatsiooni peavad olema kaasatud kõik struktuurid, nad peavad olema õppimiseks ja uute teadmiste välja arendamiseks motiveeritud ning nende tegevust peab toetama tugev motivatsioonisüsteem, meeskonnavaim ja ühtsete eesmärkide poole püüdlemine.

2. Mille poolest erineb õppiv organisatsioon organisatsioonist, mille põhitähelapanu on töötajate koolitustegevusel?

Koolitused on selles kontekstis justkui projektipõhised tegevused, nö tükitöö. Koolitused on küll vajalikud, kuid  neid ei käsitleta tihti kui osana suuremast õppimisprotsessist. Õppiva organisatsiooni liikmed on teadlikud, milline on õppimise ja uute teadmiste loomise peaeesmärk ning iga koolitus või pisem õppimisprotsess liigitub kindlasse kohta selles tervikprotsessis. Ainult koolituste puhul ei pruugi liikmed mõista, kuidas on erinevad koolitused omavahel seotud ning kuidas saab ühes koolituses õpitut teises koolituses juurde lisades uusi teadmisi luua. Õppivas organisatsioonis on kogu protsessi eesmärgiks erinevatest allikatest, inimestelt ja organisatsioonidelt saadud teadmiste integreeritud kasutamine uute teadmiste loomiseks. Õppivas organisatsioonis nähakse nö suuremat pilti ning osatakse igasuguseid uusi teadmisi eelmistega omavahel siduda ning nende sünergiast tekivad omakorda uued arusaamad ja teadmised.

3. Kuidas saab haridustehnoloogiat kasutada õppiva organisatsiooni idee realiseerimisel? 

Haridustehnoloogia ja haridustehnoloogid haridusasutustes aitavad organisatsiooniliikmetel saada uusi teadmisi tehnoloogia kasutamise võimalustest nende töös. Õppiva organisatsiooni idee realiseerimiseks on vaja organisatsiooni liikmed suunata nii kaugele, et nad ise soovivad oma töö efektiivsuse ja organisatsiooni eesmärkide suurendamiseks uusi teadmisi ja tehnoloogiaid kasutada. Seega on haridustehnoloogia ülesanne selle juures eelkõige näidata praktiliselt, kuidas teatud tehnoloogiad aitavad tööd lihtsustada ning olla organisatsiooni liikmetele alati toeks kõikide küsimuste ja ettepanekute tekkimisel. Loomulikult ei saa haridustehnoloogia olla ainus õppiva organisatsiooni idee realiseerimise tegur. Eelkõige peab nii õppiva organisatsiooni kui ka haridustehnoloogia olemasolu heaks kiitma organisatsiooni juhatus. Kui nemad võtavad idee omaks ja ei väsi selle juurutamisest, tulevad järjest juurde ka teised struktuurid. See on pikk protsess.