Wednesday, November 30, 2011

Suhtekorraldus muutuvas ajas - Kaja Sepp

Suhtekorralduse planeerimine:

  • Mida organisatsioon vajab?' Kus on suhtekorralduslikud kitsaskohad?
    • Kommunikatsiooniaudit - kuidas inimesed rahul on, millest puudust tunnevad, mis peamised kitsaskohad on?
  • Kaardistamine - Käi läbi kõik osakonnad, võtmeinimesed, kuidas info liigub, mis info, mis oluline?
  • Eesmärgid - mõõdetavad, nt välja saadetud ja avaldatud pressiteadete suhe
    • Alameesmärgid - nt kolme kuu jooksul isiklik kontakt sihtajakirjanikega
    • aastased, kuised eesmärgid
  • Strateegia vs taktika - kuhu tahab jõuda vs tegevused, kuidas jõuda
    • valdkonniti
    • inimesed, eelarve - aasta alguseks paika, aeg
  • Tegevused
    • kliendiüritused, pressiüritused
    • swot
  • Tagasiside, hinnang - eesmärkide täitmise kohta
    • Meediamonitooring sh foorumid ja kommentaarirubriigid (kontentanalüüs)
Pressiteade:

Pealkiri 
Juhtlõik
Teemaarendus
Tsitaat
Taust

Thursday, November 24, 2011

Andmeanalüüs

Materjalid: http://www.tlu.ee/~kairio/7041/
Kursuse tulemus on hinne, mis koosneb:

  • Test
  • Kodused tööd
  • Kohal käimine
Andmetöötlusprogrammid
  • Excel
  • SPSS
  • PSPP - vabavara, mis aga ei toeta graafilist esitamist
  • SAS
SPSS
Vt praktikumi konspekti! http://www.tlu.ee/~kairio/7041/konspekt.pdf 
  • objekt - see, mida uurin
  • tunnus (variable)- vanus, eriala, NB! tunnuse nimes ei saa kasutada tühikut
  • väärtus - objektile iseloomulik parameeter
  • igas reas objekt
  • igas veerus tunnus
  • ja kokku tuleb väärtus
1. Alusta variable view lehel
2. nt kui soovid vanuseid sisestada siis
  • Name - vanus
  • Numeric - numbreid sisestad
  • width - laius
  • decimals - komakohad
  • Label - vanus, siia võib kirjutada tühikutega
3. Values - nt value 1 = label "mees", value 2 = label "naine" + Add
4. Data view, view - value labels

Võimalikult palju sisesta numbreid!

ID number esimeseks, et hoiaks järge ankeetide seas.

Data - Split file - kõiki küsimusi võrreldakse selle järgi (nt mehed ja naised)

Compare - üksteise küljes
output - eraldi

Crosstabs - ei saa võrrelda arve, ainult protsente
Crosstabs - Cells - percentages row - juurde lisanduvad ridade protsendid

Valim alla 100 - absoluutsed arvud
Valim üle 100 - suhtelised arvud

Statistikud jagati kolmeks: Frequensis
keskmine tase - keskväärtus, mediaan; hajuvus - min max standardhälve, jaotuse kuju - asümmeetria

Mean ehk keskmine tahab komakohta (nt 6434,33 krooni)

Diagrammid - Graphs
legacy dialog

Bin - vahemik


Wednesday, November 16, 2011

Suhtekorraldus - turunduslik suhtekorraldus

Proaktiivne turunduskommunikatsioon

  • Loob uudisväärtust
    • pressiteade ja pressikonverents
  • suurendab üldsuse tähelepanu ettevõtte/valdkonna/toote vastu
    • arvamusliidrite sõnavõtud
  • Lobby
    • ennetab ebasoodsaid otsuseid
    • maandab pingeid
    • otsustajatega silmast-silma rääkimine ja selgitamine
ÜLESANNE
Mida see klipp ütleb?

Sunday, November 13, 2011

Teadmusjuhtimine kodutöö 1

Ülesanne 1

Teadusjuhtimise mõistet kirjeldab minu arvates kõige paremini Roots jt. (2008), kes käsitlevad teadmusjuhtimist kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis. Nad leiavad, et teadmusjuhtimise idee tuumaks on teadmusringluse ja teadmuse avardumise tagamine organisatsioonis ning teadmusjuhtimises on oluline erinevate struktuuriüksuste, indiviidide haaratus nii vertikaalsesses kui horisontaalsesse teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis.

See definitsioon avardab minu jaoks kõige rohkem teadmusjuhtimise sisu ja olemust. Teadmusjuhtimine on organisatsioonis olevate teadmiste süstematiseerimine ja jagamine. Teadmusjuhtimise õige rakendamine tekitab olukorra, kus organisatsiooni kõikidel osakondadel ja võtmeisikutel on ülevaade, millised teadmised on organisatsioonis olemas, kuidas neid leida, omavahel integreerida ning kuidas need teadmised organisatsiooni efektiivsust suurendada saavad.

Teadmusjuhtimise kontseptsioon ja mõte on minu arvates jäänud alates mõiste loomisest põhimõtteliselt sarnaseks. Üle 20 aasta, kui teadmusjuhtimise mõiste on olnud kasutusel, on selle idee olnud sarnane - organisatsioonis olevaid teadmisi on vaja koguda, talletada, süstematiseerida ja vajadusel kasutada uute teadmiste saamiseks. Mis aga teadmusjuhtimise praktilist rakendamist mõjutanud ja arendanud on, on tehnoloogia areng.

Teadmusjuhtimine pärineb mitmetest erinevatest eluvaldkondadest, Wiig (1999) liigitab need järgmiselt:
  • Religioon ja filosoofia püüavad mõista teadmiste rolli usklikus maailmas
  • Psühholoogia uurib teadmiste rolli inimkäitumises
  • Majandus ja sotsiaalteadused püüavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas
  • Äriteoorias uurivad teadmiste rolli organisatsioonis ja selle tööd
Võib öelda, et teadmisi on vaja igas eluvaldkonnas ja nende juhtimine aitab kaasa iga valdkonna paremale mõistmisele ja efektiivsuse tõusule.

Teadmusjuhtimise arengu juures võib välja tuua mitmeid etappe. Juba 1959. aastal tõi juhtimis- ja ärialane mõtleja Peter Ferdinand Drucker oma raamatus välja termini knowledge worker ehk teadmustöötaja. 1966. aastal sõnastas Michael Polanyi terminid tacit knowledge ja explicit knowledge. 1982. aastal valiti juba ettevõtete seast parimaid näiteid juhtimisest ja sealt edasi toimus mitmeid etappe, mis rajasid tee teadmusjuhtimise mõiste arendamiseks. 1990ndate keskel toimus läbimurre, mil ettevõtted mõistsid üha enam teadmiste olulisust oma ettevõttes ning tehnoloogia areng aitas nende teadmisi süstematiseerima ja talletama hakata.

Koenig ja Neveroski (2008) toovad välja teadmusjuhtimise arengu neli etappi:
1. etapp - tehnoloogia mõjutused ja parimate näidete välja selgitamine
2. etapp - kogukondade teadmiste parimate näidete leidmine ja nende jagamine
3. etapp - süsteemi loomise vajaduse mõistmine, sisu juhtimise, metaandmete ja taksonoomia kasutamine
4. etapp - teadmusjuhtimise kasutamine väljaspool organisatsiooni

Teadmusjuhtimist seostatakse tihti infojuhtimisega. Samuti on skeptikuid kes usuvad, et tegelikult ongi tegemist samasisuliste mõistetega. Teadmiste tüüpide hulka kuuluvad andmed, informatsioon, teadmised ja tarkus. Tihti asetatakse need tüübid vastavalt hierarhiasse, kuid sellisel juhul vähetähtsustatakse hierarhias allpool olevaid tüüpe. Seega peaksid kõik need tüübid olema võrdse tähtsusega.

Teadmiste ja info hankimise viise on tänapäeval palju. Eriti suuri võimalusi pakuvad infotehnoloogilised lahendused. Info hankimisel on oluline teada, mida otsitakse, millisest kanalist, millise päringuga ning mida infoga hiljem tehakse. 






Ülesanne 2. 
Artikkel: Wilson "The nonsense of knowledge management"

Millised on artikli peamised seisukohad?
Wilson usub, et teadmusjuhtimine on vaid järjekordne juhtimisalane moehullus, mis peagi hääbub. Tema arvates koosneb teadmusjuhtimise mõiste kahest osast - suuremas osas infojuhtimisest ja väiksemas osas efektiivse töö juhtimisest. Tema hinnangul on teadmusjuhtimine vaid järjekordne lisa paljudele erinevatele juhtimistehnikatele, mis on aja jooksul hääbunud. Wilson ei usu, et teadmusjuhtimine on miski, mis ettevõtetes töötab, eelkõige sellepärast, et kõik inimesed ja ettevõtted siiski soovivad oma teadmisi enda teada jätta, kuna see annab neile nende arvates teiste ees eelise. Ta küsib, et miks peaks keegi oma teadmisi jagama, kui need on tema eeliseks näiteks uue töökoha saamisel. 

Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?
Wilsoni sõnul on teadmised need, mida me teame. Teadmised hõlmavad arusaamasid ja õpitut, mis talletuvad meie meeltes ja mida me kasutame suhtluses välismaailmaga ja teiste inimestega. Kui me tahame väljendada seda, mida me teame kas kirjalikult, suuliselt, graafiliselt või kehakeeles, teeme me seda informatsiooni abil. Sellised teated koosnevad informatsioonist mitte teadmistest. Sellest infost saab vastuvõtja aru vastavalt temal olemasolevatele teadmistele ja talletab selle oma teadmiste hulka.
Wilson usub, et teadmisi ei ole võimalik juhtida, sest see o miski, mis on talletunud meie kahe kõrva vahele ja ainult sinna. Kui töötaja lahkub asutusest, siis ükskõik kui palju ta on varasemalt jaganud, jäävad tema teadmised ikkagi ainult tema pähe alles.

Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?
Wilson usub, et nende terminite vahelised seosed on väga suured. Ta usub, et infojuhtimine moodustab enamuse teadmusjuhtimisest ja pakub isegi, et nende definitsioonid on tihti äärmiselt sarnased või isegi samad. 

Millised on peamised järeldused, soovitused?
Wilson ei tagane oma arvamusest, et teadmusjuhtimist ei saa tegelikult olemas olla, kuna teadmisi pole võimalik juhtida ja on kindel et selle teooria mitte võimalikkusest saadakse peagi aru ja see hääbub nagu mitmed teisedki varem populaarsed olnud juhtimistehnikad.

Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?
Wilson kasutas oma järeldusteni jõudmiseks erinevate teadusajakirjade teadmusjuhtimisest rääkivate artiklite analüüsi, infot konsultatsioonifirmade veebilehekülgedel ning ärikoolides õpetatava analüüsi antud teemadel.

Wednesday, November 2, 2011

Suhtekorraldus - PR trikk

PR-trikkide eesmärgid

  • Ületada uudiskünnis - teistsugused üritused, tuntud inimesed, heategevus, a la lindilõikamine vms
    • Näide Nokia Lumia nimest
  • Köita avalikkuse tähelepanu
  • Tekitada või kinnistada soovitud kuvandit

Sündmus kui uudise ema

  • Avamislindi läbilõikamised
  • Auhinnatseremooniad
  • Pidulikud vastuvõtud, esitlused jms
  • Eraelu tipphetked (sünd, kooli lõpp, kihlumine, abielu, surm)
PR-trikkide olemus
  • Tuginemine müütidele ja arhetüüpidele
  • Traditsioonide tekitamine (Sõbrapäev - jõulude ja lihavõtete vahel tühi aeg kaupmeestel)
  • Kalendaariumi täiendamine (12. aprill - rahvusvahelise interneti turvalisuse päev)
  • Ootamatuste ja vastuoludega mängimine (nt anti-Nobelid)
Valik PR trikke
  • Erootikakalender Putinile
  • Heimar Lenk 1000-krooniga elatumas
  • Läti Tele2 lavastatud "meteoriidikraater"
  • Madonna ja Britney suudlus
  • Tasuta/poolmuidu toodete jagamine
Turunduse 360 kraadi
  • Reklaam
  • Üritusturundus
  • Otsepostitus
  • PR
  • Sotsiaalvõrgustikud
  • B2B
  • CRM
  • Ostukeskkonna turundus
  • Affiliate marketing
  • jne
PR kui turunduse vedur
  • Ideed
  • strateegiad
  • põhisõnumid
  • brändikommunikatsioon ("Aus kaup" kleeps suurema lihasisaldusega vorstide pakendil)
Meediasuhted turunduses
  • Pressiteated, uudisnupukesed - väga enam ei toimi
  • Tootetutvustused/esitlused
  • Testid, konkursid
  • Uuringute ja analüüside kommunikatsioon
Kuidas käituda sotsiaalmeedias?
  • Regulaarsed sissekanded
  • Kiire reageerimine
  • Kvaliteetsed tekstid, sihtrühmadega arvestamine
  • Mina- vormi kasutamine, personaalsus
  • Loominguline lähenemine, siiras tahe
Probleemid
  • Privaatsuse osaline loovutamine
  • tähelepanu hajumine
  • infomüra

Saturday, October 29, 2011

Teadmusjuhtimine Haridustehnoloogiaga - Sirje Virkus

Õppeaine eesmärgid: Luua võimalused teadmusjuhtimise põhimõtteid tundvate ja haridustehnoloogiaga teadmusjuhtimist korraldavate õpetajate kujundamiseks koolides/e-kogukondades, kes on pädevad organiseerima organisatsiooni tasandil õppimist.


Õpiväljundid: 
  • Mõistab teadmusjuhtimise eesmärke organisatsioonis/kogukonnas ja vajalikkust organisatsiooni/kogukonna liikmetele; 
  • Omab ülevaadet teadmusjuhtimise võimalustest koolis ja õpetajate kogukondades ning õpetajate/õpilaste/vanemate/kooli administratsiooni rollist pedagoogilises teadmusjuhtimise protsessis; 
  • Omab ülevaadet teadmusjuhtimise keskkondadest; 
  • Mõistab võrgustikes ka kogukondades toimuvaid protsesse; 
  • Oskab valida ja kombineerida õpikeskkondi teadmusjuhtimiseks koolis ja kogukondades; 
  • Oskab algatada ja korraldada teadmusjuhtimise protsessi organisatsioonis/kogukonnas.

Keskkond: Moodle - https://moodle.e-ope.ee 

ÜLESANNE


13.11 lugeda vaja: Wilson, T. D. (2002). The nonsense of 'knowledge management". Information Research, 8 (1), paper no. 144 [Available at http://InformationR.net/ir/8- 1/paper144.html

2. Analüüsi eelpoolnimetatud artikleid järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt: 
 Millised on artikli peamised seisukohad? 
 Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab? 
 Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel? 
 Millised on peamised järeldused, soovitused? 
 Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks? 3. 


Palun lisa oma argumenteeritud arvamused blogisse 13.novembriks




Data, Information, Knowledge, Wisdom - DIKW










Tuesday, October 25, 2011

Mobile Interactions - Mockups

Ilmahoiatuste rakendus - http://mobile7110.wordpress.com

  • Ei tohiks olla erinevaid Tabe, pigem läbivalt samad
  • Less is more, struktuuri alla võiks ära kategoriseerida kõik vaated
  • Valge tekst mustal taustal on valges väga halb lugeda


OKIA - Taavi Larionov

Wordpressi peale WPtouch
Plussid
  • Telefonid toetavad HTML5, CSS3
  • 100% laiune HTML
  • Jquerymobile
  • Laienevad tehnilised võimalused (GPS, appist otse helistamine)
  • Innovatiivne
Miinused
  • Palju seadmeid - tugi peab olema kõigil mudelitel
  • Erinevad efektid - jquery osad asjad ei tööta androidi peal
  • Teadlikkus - kliendid ei saa aru, miks on vaja eraldi teha mobiiliappe
Windows phone
  • Visual Studio 2010 Express for Windows Phone - appide tegemiseks koodiga
  • TLU T-302 ruumis saab kasutada Windows 7 Professional peal
Jaagupi veeb - minitorn.tlu.ee/~jaagup

Kodune ülesanne
Prototüübi arendamine