Mobile Interactions - Final Presentations

Eesti-Hollandi Sõnaraamat - iPhone
Viimane postitus: http://janaimke11.wordpress.com/2011/12/06/ifi7110-estonian-dutch-dictionary/

Estonian Women Football - Android
http://estonianwomenfootball.wordpress.com
File Androidile downloadimiseks
http://uploads.waher.net/EWF.apk

Squashi partneri leidmine - iPhone
http://spordipartner.wordpress.com
Xcode

iEMHI- iPhone
http://mobile7110.wordpress.com

Tomé dokfilmi application - iPhone
http://tomeapp.com

Suhtekorraldus muutuvas ajas - Kaja Sepp

Suhtekorralduse planeerimine:

• Mida organisatsioon vajab?' Kus on suhtekorralduslikud kitsaskohad?
• Kommunikatsiooniaudit - kuidas inimesed rahul on, millest puudust tunnevad, mis peamised kitsaskohad on?
• Kaardistamine - Käi läbi kõik osakonnad, võtmeinimesed, kuidas info liigub, mis info, mis oluline?
• Eesmärgid - mõõdetavad, nt välja saadetud ja avaldatud pressiteadete suhe
• Alameesmärgid - nt kolme kuu jooksul isiklik kontakt sihtajakirjanikega
• aastased, kuised eesmärgid
• Strateegia vs taktika - kuhu tahab jõuda vs tegevused, kuidas jõuda
• valdkonniti
• inimesed, eelarve - aasta alguseks paika, aeg
• Tegevused
• kliendiüritused, pressiüritused
• swot
• Tagasiside, hinnang - eesmärkide täitmise kohta
• Meediamonitooring sh foorumid ja kommentaarirubriigid (kontentanalüüs)

Pressiteade:

Pealkiri 

Juhtlõik

Teemaarendus

Tsitaat

Taust

Andmeanalüüs

Materjalid: http://www.tlu.ee/~kairio/7041/
Kursuse tulemus on hinne, mis koosneb:

• Test
• Kodused tööd
• Kohal käimine

Andmetöötlusprogrammid

• Excel
• SPSS
• PSPP - vabavara, mis aga ei toeta graafilist esitamist
• SAS

SPSS

Vt praktikumi konspekti! http://www.tlu.ee/~kairio/7041/konspekt.pdf 

• objekt - see, mida uurin
• tunnus (variable)- vanus, eriala, NB! tunnuse nimes ei saa kasutada tühikut
• väärtus - objektile iseloomulik parameeter

• igas reas objekt
• igas veerus tunnus
• ja kokku tuleb väärtus

1. Alusta variable view lehel

2. nt kui soovid vanuseid sisestada siis

• Name - vanus
• Numeric - numbreid sisestad
• width - laius
• decimals - komakohad
• Label - vanus, siia võib kirjutada tühikutega

3. Values - nt value 1 = label "mees", value 2 = label "naine" + Add

4. Data view, view - value labels

Võimalikult palju sisesta numbreid!

ID number esimeseks, et hoiaks järge ankeetide seas.

Data - Split file - kõiki küsimusi võrreldakse selle järgi (nt mehed ja naised)

Compare - üksteise küljes
output - eraldi

Crosstabs - ei saa võrrelda arve, ainult protsente
Crosstabs - Cells - percentages row - juurde lisanduvad ridade protsendid

Valim alla 100 - absoluutsed arvud
Valim üle 100 - suhtelised arvud

Statistikud jagati kolmeks: Frequensis
keskmine tase - keskväärtus, mediaan; hajuvus - min max standardhälve, jaotuse kuju - asümmeetria

Mean ehk keskmine tahab komakohta (nt 6434,33 krooni)

Diagrammid - Graphs
legacy dialog

Bin - vahemik

Suhtekorraldus - turunduslik suhtekorraldus

Proaktiivne turunduskommunikatsioon

• Loob uudisväärtust
• pressiteade ja pressikonverents
• suurendab üldsuse tähelepanu ettevõtte/valdkonna/toote vastu
• arvamusliidrite sõnavõtud
• Lobby
• ennetab ebasoodsaid otsuseid
• maandab pingeid
• otsustajatega silmast-silma rääkimine ja selgitamine

ÜLESANNE

Mida see klipp ütleb?

Teadmusjuhtimine kodutöö 1

Ülesanne 1

Teadusjuhtimise mõistet kirjeldab minu arvates kõige paremini Roots jt. (2008), kes käsitlevad teadmusjuhtimist kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis. Nad leiavad, et teadmusjuhtimise idee tuumaks on teadmusringluse ja teadmuse avardumise tagamine organisatsioonis ning teadmusjuhtimises on oluline erinevate struktuuriüksuste, indiviidide haaratus nii vertikaalsesses kui horisontaalsesse teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis.

See definitsioon avardab minu jaoks kõige rohkem teadmusjuhtimise sisu ja olemust. Teadmusjuhtimine on organisatsioonis olevate teadmiste süstematiseerimine ja jagamine. Teadmusjuhtimise õige rakendamine tekitab olukorra, kus organisatsiooni kõikidel osakondadel ja võtmeisikutel on ülevaade, millised teadmised on organisatsioonis olemas, kuidas neid leida, omavahel integreerida ning kuidas need teadmised organisatsiooni efektiivsust suurendada saavad.

Teadmusjuhtimise kontseptsioon ja mõte on minu arvates jäänud alates mõiste loomisest põhimõtteliselt sarnaseks. Üle 20 aasta, kui teadmusjuhtimise mõiste on olnud kasutusel, on selle idee olnud sarnane - organisatsioonis olevaid teadmisi on vaja koguda, talletada, süstematiseerida ja vajadusel kasutada uute teadmiste saamiseks. Mis aga teadmusjuhtimise praktilist rakendamist mõjutanud ja arendanud on, on tehnoloogia areng.

Teadmusjuhtimine pärineb mitmetest erinevatest eluvaldkondadest, Wiig (1999) liigitab need järgmiselt:

• Religioon ja filosoofia püüavad mõista teadmiste rolli usklikus maailmas
• Psühholoogia uurib teadmiste rolli inimkäitumises
• Majandus ja sotsiaalteadused püüavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas
• Äriteoorias uurivad teadmiste rolli organisatsioonis ja selle tööd

Võib öelda, et teadmisi on vaja igas eluvaldkonnas ja nende juhtimine aitab kaasa iga valdkonna paremale mõistmisele ja efektiivsuse tõusule.

Teadmusjuhtimise arengu juures võib välja tuua mitmeid etappe. Juba 1959. aastal tõi juhtimis- ja ärialane mõtleja Peter Ferdinand Drucker oma raamatus välja termini knowledge worker ehk teadmustöötaja. 1966. aastal sõnastas Michael Polanyi terminid tacit knowledge ja explicit knowledge. 1982. aastal valiti juba ettevõtete seast parimaid näiteid juhtimisest ja sealt edasi toimus mitmeid etappe, mis rajasid tee teadmusjuhtimise mõiste arendamiseks. 1990ndate keskel toimus läbimurre, mil ettevõtted mõistsid üha enam teadmiste olulisust oma ettevõttes ning tehnoloogia areng aitas nende teadmisi süstematiseerima ja talletama hakata.

Koenig ja Neveroski (2008) toovad välja teadmusjuhtimise arengu neli etappi:

1. etapp - tehnoloogia mõjutused ja parimate näidete välja selgitamine

2. etapp - kogukondade teadmiste parimate näidete leidmine ja nende jagamine

3. etapp - süsteemi loomise vajaduse mõistmine, sisu juhtimise, metaandmete ja taksonoomia kasutamine

4. etapp - teadmusjuhtimise kasutamine väljaspool organisatsiooni

Teadmusjuhtimist seostatakse tihti infojuhtimisega. Samuti on skeptikuid kes usuvad, et tegelikult ongi tegemist samasisuliste mõistetega. Teadmiste tüüpide hulka kuuluvad andmed, informatsioon, teadmised ja tarkus. Tihti asetatakse need tüübid vastavalt hierarhiasse, kuid sellisel juhul vähetähtsustatakse hierarhias allpool olevaid tüüpe. Seega peaksid kõik need tüübid olema võrdse tähtsusega.

Teadmiste ja info hankimise viise on tänapäeval palju. Eriti suuri võimalusi pakuvad infotehnoloogilised lahendused. Info hankimisel on oluline teada, mida otsitakse, millisest kanalist, millise päringuga ning mida infoga hiljem tehakse. 

Ülesanne 2. 

Artikkel: Wilson "The nonsense of knowledge management"

Millised on artikli peamised seisukohad?

Wilson usub, et teadmusjuhtimine on vaid järjekordne juhtimisalane moehullus, mis peagi hääbub. Tema arvates koosneb teadmusjuhtimise mõiste kahest osast - suuremas osas infojuhtimisest ja väiksemas osas efektiivse töö juhtimisest. Tema hinnangul on teadmusjuhtimine vaid järjekordne lisa paljudele erinevatele juhtimistehnikatele, mis on aja jooksul hääbunud. Wilson ei usu, et teadmusjuhtimine on miski, mis ettevõtetes töötab, eelkõige sellepärast, et kõik inimesed ja ettevõtted siiski soovivad oma teadmisi enda teada jätta, kuna see annab neile nende arvates teiste ees eelise. Ta küsib, et miks peaks keegi oma teadmisi jagama, kui need on tema eeliseks näiteks uue töökoha saamisel. 

Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?

Wilsoni sõnul on teadmised need, mida me teame. Teadmised hõlmavad arusaamasid ja õpitut, mis talletuvad meie meeltes ja mida me kasutame suhtluses välismaailmaga ja teiste inimestega. Kui me tahame väljendada seda, mida me teame kas kirjalikult, suuliselt, graafiliselt või kehakeeles, teeme me seda informatsiooni abil. Sellised teated koosnevad informatsioonist mitte teadmistest. Sellest infost saab vastuvõtja aru vastavalt temal olemasolevatele teadmistele ja talletab selle oma teadmiste hulka.

Wilson usub, et teadmisi ei ole võimalik juhtida, sest see o miski, mis on talletunud meie kahe kõrva vahele ja ainult sinna. Kui töötaja lahkub asutusest, siis ükskõik kui palju ta on varasemalt jaganud, jäävad tema teadmised ikkagi ainult tema pähe alles.

Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?

Wilson usub, et nende terminite vahelised seosed on väga suured. Ta usub, et infojuhtimine moodustab enamuse teadmusjuhtimisest ja pakub isegi, et nende definitsioonid on tihti äärmiselt sarnased või isegi samad. 

Millised on peamised järeldused, soovitused?

Wilson ei tagane oma arvamusest, et teadmusjuhtimist ei saa tegelikult olemas olla, kuna teadmisi pole võimalik juhtida ja on kindel et selle teooria mitte võimalikkusest saadakse peagi aru ja see hääbub nagu mitmed teisedki varem populaarsed olnud juhtimistehnikad.

Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?

Wilson kasutas oma järeldusteni jõudmiseks erinevate teadusajakirjade teadmusjuhtimisest rääkivate artiklite analüüsi, infot konsultatsioonifirmade veebilehekülgedel ning ärikoolides õpetatava analüüsi antud teemadel.

Suhtekorraldus - PR trikk

PR-trikkide eesmärgid

• Ületada uudiskünnis - teistsugused üritused, tuntud inimesed, heategevus, a la lindilõikamine vms
• Näide Nokia Lumia nimest
• Köita avalikkuse tähelepanu
• Tekitada või kinnistada soovitud kuvandit

Sündmus kui uudise ema

• Avamislindi läbilõikamised
• Auhinnatseremooniad
• Pidulikud vastuvõtud, esitlused jms
• Eraelu tipphetked (sünd, kooli lõpp, kihlumine, abielu, surm)

PR-trikkide olemus

• Tuginemine müütidele ja arhetüüpidele
• Traditsioonide tekitamine (Sõbrapäev - jõulude ja lihavõtete vahel tühi aeg kaupmeestel)
• Kalendaariumi täiendamine (12. aprill - rahvusvahelise interneti turvalisuse päev)
• Ootamatuste ja vastuoludega mängimine (nt anti-Nobelid)

Valik PR trikke

• Erootikakalender Putinile
• Heimar Lenk 1000-krooniga elatumas
• Läti Tele2 lavastatud "meteoriidikraater"
• Madonna ja Britney suudlus
• Tasuta/poolmuidu toodete jagamine

Turunduse 360 kraadi

• Reklaam
• Üritusturundus
• Otsepostitus
• PR
• Sotsiaalvõrgustikud
• B2B
• CRM
• Ostukeskkonna turundus
• Affiliate marketing
• jne

PR kui turunduse vedur

• Ideed
• strateegiad
• põhisõnumid
• brändikommunikatsioon ("Aus kaup" kleeps suurema lihasisaldusega vorstide pakendil)

Meediasuhted turunduses

• Pressiteated, uudisnupukesed - väga enam ei toimi
• Tootetutvustused/esitlused
• Testid, konkursid
• Uuringute ja analüüside kommunikatsioon

Kuidas käituda sotsiaalmeedias?

• Regulaarsed sissekanded
• Kiire reageerimine
• Kvaliteetsed tekstid, sihtrühmadega arvestamine
• Mina- vormi kasutamine, personaalsus
• Loominguline lähenemine, siiras tahe

Probleemid

• Privaatsuse osaline loovutamine
• tähelepanu hajumine
• infomüra

Teadmusjuhtimine Haridustehnoloogiaga - Sirje Virkus

Õppeaine eesmärgid: Luua võimalused teadmusjuhtimise põhimõtteid tundvate ja haridustehnoloogiaga teadmusjuhtimist korraldavate õpetajate kujundamiseks koolides/e-kogukondades, kes on pädevad organiseerima organisatsiooni tasandil õppimist.


Õpiväljundid: 

• Mõistab teadmusjuhtimise eesmärke organisatsioonis/kogukonnas ja vajalikkust organisatsiooni/kogukonna liikmetele; 
• Omab ülevaadet teadmusjuhtimise võimalustest koolis ja õpetajate kogukondades ning õpetajate/õpilaste/vanemate/kooli administratsiooni rollist pedagoogilises teadmusjuhtimise protsessis; 
• Omab ülevaadet teadmusjuhtimise keskkondadest; 
• Mõistab võrgustikes ka kogukondades toimuvaid protsesse; 
• Oskab valida ja kombineerida õpikeskkondi teadmusjuhtimiseks koolis ja kogukondades; 
• Oskab algatada ja korraldada teadmusjuhtimise protsessi organisatsioonis/kogukonnas.

Keskkond: Moodle - https://moodle.e-ope.ee 

Õpijuhis: https://moodle.e-ope.ee/pluginfile.php/429068/mod_resource/content/1/Õpijuhis.pdf 

ÜLESANNE


13.11 lugeda vaja: Wilson, T. D. (2002). The nonsense of 'knowledge management". Information Research, 8 (1), paper no. 144 [Available at http://InformationR.net/ir/8- 1/paper144.html] 

2. Analüüsi eelpoolnimetatud artikleid järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt: 
 Millised on artikli peamised seisukohad? 
 Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab? 
 Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel? 
 Millised on peamised järeldused, soovitused? 
 Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks? 3. 


Palun lisa oma argumenteeritud arvamused blogisse 13.novembriks. 




Data, Information, Knowledge, Wisdom - DIKW

Mobile Interactions - Mockups

Ilmahoiatuste rakendus - http://mobile7110.wordpress.com

• Ei tohiks olla erinevaid Tabe, pigem läbivalt samad
• Less is more, struktuuri alla võiks ära kategoriseerida kõik vaated
• Valge tekst mustal taustal on valges väga halb lugeda

www.dribbble.com

OKIA - Taavi Larionov

• http://drupalcamp.ee/
• EMT Surfport www.surfport.ee - Drupal
• www.mandatumlife.ee 
• www.elmo.ee - elektriautode app. Laadimiskohad, vahemaa sinna, laadimisinfo.
• www.thebcard.com

Wordpressi peale WPtouch

Plussid

• Telefonid toetavad HTML5, CSS3
• 100% laiune HTML
• Jquerymobile
• Laienevad tehnilised võimalused (GPS, appist otse helistamine)
• Innovatiivne

Miinused

• Palju seadmeid - tugi peab olema kõigil mudelitel
• Erinevad efektid - jquery osad asjad ei tööta androidi peal
• Teadlikkus - kliendid ei saa aru, miks on vaja eraldi teha mobiiliappe

Windows phone

• Visual Studio 2010 Express for Windows Phone - appide tegemiseks koodiga
• TLU T-302 ruumis saab kasutada Windows 7 Professional peal

Jaagupi veeb - minitorn.tlu.ee/~jaagup

Kodune ülesanne

Prototüübi arendamine

• HTML prototüüpide loomise raamistikud
• Sencha touch - http://www.sencha.com/products/touch
• JQTouch - Ilja iRadio - www.jqtouch.com
• JQuery Mobile - www.jquerymobile.com 
• Vali, millist raamistikku kasutada

Suhtekorraldus - korporatiivne suhtekorraldus

Kes ma olen ja mille eest seisan?

Igapäevatöö - kui üks suur üritus :)
Suhtekorralduse kvaliteet on:

• Tehniline - see mida inimesed saavad suhtlemisel teise inimese/asutusega
• Funktsionaalne - see kuidas see nendeni jõuab

Mõjutamine:

• Välimus ja kehakeel (pilt) 55% - nõustamine ja koolitamine põhilised tööülesanded
• Hääletoon ja kõne kiirus 38%
• Sõnad 7%

Maine - arvamus meie kohta

Kujuneb:

• Mida ise endast räägime - sõnas ja pildis
• Mida teised meist räägivad
• Meedia
• identiteet - see kuidas ma ise ennast näen - käitumislik, visuaalne, verbaalne
• imago - kuidas teised mind tajuvad

Käitumine:

• Usaldusväärne
• Kompetentsus ametialane
• Stabiilsus käitumuslik - ära ole tujukas
• Kiirus - vasta kohe

Informatsiooni vastuvõtmine

• Visuaalid - nägemine, konspektid, pildid
• Audiaalid - kuulamine, verbaalne esitlus - räägi lookene enne esinemist, tutvusta end
• Kinesteetikud - läbi kehatunnetuse

Esinemine

• Alusta tutvustusest (enda ja asutuse)
• räägi lookene
• Too näiteid

Korporatiivne suhtekorraldus

• organisatsiooni suhtlemisprotsessi juhtimine, mille eesmärgiks on positiivse maine saavutamine säilitamine ja kindlustamine
• Eesmärk on avaliku arvamuse muutmine positiivses suunas läbi kahepoolse kommunikatsiooni
• kujundada efektiivne ja avatud kommunikatsioonisüsteem
• kaks finktsiooni - juhtkonna nõustamine, strateegiline kommunikatsioon

ÜLESANNE

Mis on avalikkus, EBSi põhiväärtused ja seos filosoofiaga?
Suhtekorralduse neli mudelit (J.Grunig)!
 + isikliku mõju mudel (personal influence model)

Sam Blacki artiklid

Organisatsioonisisese suhtekorralduse slaidid läbi töötada

Strateegilise kommunikatsiooni eesmärk - integreeritud kommunikatsiooniprotsess, mis tagab maine ja usaldusväärsuse

Turundus on huvi äratamine toote vastu! + müük, sotsiaalmeedia

Brändi väärtused

• visuaalsed
• ratsionaalsed
• emotsionaalsed
• kultuurilised

EBSi visuaalsed väärtused

• logo
• värvid
• reklaam ja reklaamikeel
• Graafiline identiteet
• koolihoone ja ümbrus
• töötajate välimus (EBSi märk)
• interjöör
• talaarid
• korporatiivsed väljaanded CVI
• internetikeskkond

(Apple) ratsionaalsed väärtused

• toode/teenus/teenindus/järelteenindus
• hinnastamispoliitka
• tehnilised võimalused
• innovatiivsed lahendused
• ligipääsetavus
• klienditeenindus
• kvaliteet
• konkurentsivõimelisus
• lihtsus
• kasutajasõbralikkus

(Kalevi) emotsionaalsed väärtused

• ajalugu - usadusväärsus
• Eesti rahvuslikkus - suhestumine brändi väärtusmaailmaga
• pakendid
• maitse
• hinna/kvaliteedi suhe
• arusaadav, lihtne suhtluskeel ja stiil
• tunne, et respekteeritakse
• kuuluvustunne

(Coca Cola) kultuurilised väärtused

• Jõuluvana tuunimine
• perekondlik, traditsiooniline tähtpäevadel
• organisatsiooni kultuur - sh firma juhtkonna ja omanike käitumine
• roll ühiskonnas
• positsioon oma valdkonnas
• ühiskonnas oluliste valdkondade toetaja - heategevus
• positsioon tööandjana

Suhtekorraldus

Kontrolltöö ülesanne

1. Valige 42. nädalal Eesti meedia fookusesse tõusvatest teemadest üks põhiline
2. Teha kokkuvõte antud teema käsitlusest erinevatest meediakanalites
3. Tuua välja põhjused, miks teema just nüüd aktualiseerus
4. Tuua välja teemast puudutatud erinevad huvigrupid. Analüüsida, millise huvitguri seisukohad jäid meedias domineerima ja miks
5. Saada meilile ivo@rullrumm.ee 

Töö maht: 2000-4000tm

Case-study ülesanne

Töö maht: 10 000-100 000tm

Tähtaeg: 23. november

Meediapeks

• Termini tõi käibele Hans H. Luik 2007. aastal Eesti Ekspressis
• Nt Marge Arumäe loomapiinamise case

Meediapeksu praktikat on kasutatud

• J.O.K.K.-skeemid
• Kohtute mõjutatavus ja kohtuprotsesside venimine
• Galojan, Liis Haavel
• Uurimisorganite lekked
• Savisaare mõjuagendi case, Wikileaks
• Varjatud jälitustegevus

Meedia kallutatus

• Meedia ei saagi olla objektiivne, vaid ongi kallutatud
• Õukonnameedia? 
• Tallinn - meedia on juhtivate erakondade mõju all
• Parempoolne maailmavaade?
• Vasakpoolsus ei ole popp
• "Kusagil struktuurides on kallutatud jõud" (Villu Reiljan)
• väidetavalt Reiljani vastane kampaania

Põhilised meediategijad

• Schibsted - Eesti Meedia
• Postimees
• Ajakirjade kirjastus jne
• Ekspress Grupp - Hans H. Luik
• EE, EPL jt
• ERR
• Äripäeva kirjastus
• Presshouse

Internet ja online-meedia

• Online toimetused
• BNS (Rahvusraamatukogus tasuta)
• Delfi, ERR; Elu24 jt
• Audiovisuaalse ja interneti meedia põimumine
• Digi TV
• nutitelefonirakendused
• online-raadio
• FB-st tsitaadid, pildid, tweetid jne

Meediapai praktika

• Äripartnerite või poliitiliste soosikute promo
• Eestis palju ühiseid tuttavaid, isiklikud kontaktid aitavad
• Nt kontsertide promo - raadio playlistis, eksklusiivintervjuud, temaatilised artiklid jne
• PR-firmade ja suhtekorraldajate töövõidud
• Hype vs spin

Meediakanali poliitiline hoiak - et hoiakust aru saada, vaata kanalilt järgmisi aspekte:

• Teemade valik
• Hea suhtekorraldaja teab, mis teemad on konkreetsel ajakirjanikul käsil ning annab talle sobivat materjali juurde
• Juhtkirjad, arvamussaated
• Uudiste serveerimine
• Arvamuste serveerimine

Meediakanali majanduslik sõltumatus

• Väljaande tellijad ja üksikostjad
• Maakonnalehed üsna loetavad ja väärtuslikud
• Reklaamitulud
• Ei ole võimalik eirata teatud väljaandeid, mis on oma valdkonnas määravad
• Ilma reklaamita ükski väljaanne ära ei ela
• Bartertehingud
• Nt Postimehe Hiina erileht - kaheldava väärtusega
• Toidupoes tasuta kauba peale ajaleht
• Head suhtekorraldust ei ole näha ega tajuda
• Toimetus ja reklaamiosakond

Meedia sisemine konkurents

• Eurovisiooni eksklusiivõigused
• EPL vs Postimees, võitis Postimees
• 112 kampaania
• Rahanälg

PR

• info valik
• vigade tunnistamine
• tuginemine faktidele
• ainukordne sõnum

Propaganda

• pooltõed
• valetamine
• tuginemine sümbolitele
• haamerdamine

Kui sponsor annab heategevuseks nt ühe euro, siis selleks, et avalikkus seda märkaks tuleb anda veel kaks.

Milleks bluff?

• Soovmõtlemine
• Tegelikkuse varjamine
• Konkurentide eksitamine
• Inimlik edevus ja rumalus
• Turuga manipuleerimine 

Infotainment

• information+entertainment
• Tegelikkuse ilustamine
• Positiivsuse taotlus
• Paken määrab sisu

Meediamulli olemus

• Meedia kõmujanuga manipuleerimine
• Meediasündmuste lavastamine
• Kuulsuse ja tähelepanuvajaduse kompenseerimine

Katastroofid, surm ja meedia

• Estonia katastroof
• nimi - Eesti katastroof
• kommunikatsiooniprobleemid - kapten Pihti case, teadete ebatäpne edastamine
• Ajakirjanikele tuleb teha oma nurk, kus ainult selleks volitatud inimesed nendega suhtlevad

Standardsõnumid

• Valvepressiteated
• Esmased juhised
• Kaastundeavalduse tüüpvormid
• Leinakuulutuste tüüpvormid

Info edastamise põhimõtted

• Kõneisik
• Faktid
• Sihtrühmad ja kanalid
• Korrapärane suhtlemine
• Vea tunnistamine on parem kui valetamine
• Kaastundeavaldused ja leinakimbud

Mobile Interactions

Kadri-Ann Valgeväli

Mobile UI Guidelines

• Reduce functionality - app peab tegema ainult ühte asja või väga vähe asju, mitte paljusid asju.
• Halb näide - SEB pank
• Marketingi võidujooks põhjustabki läbimõtlemata rakendusi
• Finger hot-spot - et ühe käega oleks võimalik app-i kasutada
• Tabletit hoitakse landscapes kahe käega - enamasti
• Finger-size buttons - Apple puhul vähemalt 44x44px
• 3D look and feel
• Illustrations - nõuab rohkem läbimõtlemist, et inimesed saaks aru, kuidas töötab
• naviSail - muutsid nupu 3D look and feel-ks ja inimesed said aru
• Use standard components
• igal platvormil on erinevad komponendid. Näide - iPhone ja Android EMT Parking app
• Light conditions - päike särab või sõidu ajal telefon käes vibreerib
• User input (klaviatuur) - kui saab, siis klaviatuuri vältida
• Alternatiiv - voice või image
• Keyboard location - kõik komponendid võimalikult üles, et keyboard ära ei kataks
• Gestures - on standardid, kuidas inimesed appi kasutavad (tap, drag jne)
• Animations - info button iPhone-l pöörab teise külje, Androidil tuleb slaidina alt üles

Apps Usage

• 1. kohal mängud, 2. ilm
• Flash lamp apps
• Kasutajad laevad app-i alla ning seejärel tegevus langeb
• Fancy desing - kui inimesed näevad midagi ilusat, siis peavad nad seda automaatselt kasutajasõbralikuks. Disain on esimene asi, mida sa näed. Disainerit maksab kasutada!
• Log in - ära kasuta "log in"-i, vähemalt mitte kohe alguses
• Notifications - pakkuda tasuta mingeid asju vahepeal, et kasutaja ei lõpetaks appi kasutamist
• Collect data - Pane kasvõi Google Analytics külge, kui saab
• "3D view" vs "Fitting room" button - 3D view võitis, teooria, et smartphone kasutajad on rohkem tehnikateadlikud

Disaini protsess

• Analüütikud ja klient annavad inputi
• Võtame kõik nõudmised ja paneme enda ekspertarvamuse järgi paika
• Siis läheme lõppkasutaja juurde testima
• www.balsamiq.com - mockupide tegemiseks, web demo piiramatult kasutamiseks
• Photoshop - graafiliste sketchide jaoks, disainiflashi jaoks, pigem juhtide jaoks, kes ei taha teada, kuidas mingid asjad töötavad, vaid kuidas nad välja näevad

Mockups

• A pixel-perfect representation of the applications user interface
• Väga põhjalikud, täpsed ja valmis kujundused
• Tööriistad mockupide tegemiseks: 
• Adobe Photoshop (iPhone 4 GUI PSD) - Parim.
• Font "Helvetica" - iPhone põhifont - ilus Arial - PC-l puudub
• Omnigraffle 
• http://graffletopia.com/categories/iphone
• MockApp
• Defining the interactions - State Transition Diagram - näide, kuidas süsteem toimib/käitub

----------------------------------------------------------------------

Tagasiside Eesti-Hollandi sõnaraamatu app-ile

• Kasutaja tahab prügikasti visatud asja taastada
• Mida see internetist leitud vaste näitab? Kas ainult sõna või hääldus või lauses kasutatud
• Ühele sõnale võib olla mitu vastet
• Kas ei ole back-nuppu?
• Sketchil võiks paremini aru saada, kus kuva lõpeb.
• Otsing ja kustuta ei tohiks kõrvuti olla

Tagasiside Ilmateate app-ile

• EMHI-st kogutud info, mis uueneb iga tunni tagant
• Weather maps land and sea
• Võiks olla hoiatuste app
• Sitemap - vahend web applicationite tegemiseks
• Kasutasid mockupide jaoks: http://www.genuitec.com/mobile/ 
• Tegelikult võiks olla ainult land või map

Spordipartneri leidmise app

• App on konkreetse klubi jaoks - squash
• Otsid partnerit, kellega mängida, siis vaatad graafikust ja valid kellega mängida või ütled, et otsid partnerit ja helistad talle
• Kuidas tehakse kinnitus platsi broneerimiseks pärast helistamist?
• Aega võiks saada saata kohe oma kalendrisse

Naiste jalgpallikoondiste app - tegemisel

Run&Play App

• Orienteerumis-seiklusmäng
• Sarnane Locamotionile

Suhtekorraldus - Neljas võin või neljas seisus? Ivo Rull

Demokraatlik võimujaotus

• Parlament
• Valitsus või president
• Kohus
• Ajakirjandus

"Neljas seisus kannab vastutust oma riigi ja rahva ees. Ma ei propageeri truudust valitsusele, kaugeltki mitte. Valitsused saavad aru oma vigadest, möödalaskmistest, tegematajätmistest eelkõige tänu vabale ajakirjandusele. See on seisuse kohustus." Toomas Hendrik Ilves

Head ajakirjandustavad:

• Anda korrektseid uudiseid
• Anda ruumi vastuvaidlemiseks/kuulata ära teine pool
• Respekteerida isikut
• Olla piltide ja nimedega ettevaatlik
• Vältida varjatud reklaami

Avaliku teabe seadus:

• Avalikud dokumendiregistrid
• Teabenõue
• Riigisaladus
• Konfidentsiaalne info

Pressinõukogu

• Ajalehtede Liidu liikmeslehed + Delfi, ERR, Kanal2 ja TV3
• Ajakirjanduslik eneseregulatsioon
• Kaebuste menetlemine kord kuus
• Ajalehed kohustuvad avaldama PN taunivad otsused

Avaliku Sõna Nõukogu

• Sõltumatu analüüsikeskus
• Ajakirjanike Liit, Meediakoolitajate Liit, Tarbijakaitse Liit, Juristide Liit, MTÜ Meediaseire

Ajakirjanduseetika koodeks

• ajakirjaniku vastutus
• põhjendamata kannatused
• avaliku elu tegelased - kes on avaliku elu tegelased?
• tasakaalustatus
• isikute eraelu puutumatus
• avalik huvi
• sõltumatus

Estonian-Dutch Dictionary mock-ups

Suhtekorraldus 3. loeng - Ivo Rull

Soovitatav kirjandus: Ivo Rull - "Meediamängud"
Alistair McAlpine - "Uus Machiavelli"
A. de Botton - "Mure staatuse pärast"

Mainekapitali roll


Elutarkus (A. Schopenhauer)

• Mis keegi on? - tervis, jõud ilu, temperament, karakter, intelligents
• Mida keegi omab? - omand, valdus, materiaalsed väärtused, intellektuaalne vaimne kapital
• Mida keegi kujutab? - mida temast kujutatakse ja arvatakse, kuidas ta avalikkusele paistab

Maine kui kapital

• Suhted (õigete) inimestega kui sotsiaalne kapital
• Staatus (ekspert, analüütik, arvamusliider, guru) - pigem ametlik. Saavutatakse suhtes meediaga, teatud järgijatega, teatud valdkonnas arvamust avaldades
• Tuntus (populaarsus, kuulsus)
• Imago (eelarvamus, müüt, legend)

Ivo Rulli mõjukuse valem:

A= (T:S) + H*M

               SP

H-aeg, M-maine referents sihtrühmas, SP-sihtrühm

Mis on maine?

• Image - miski, mis koguaeg liigub, loob ja lehvitab, avaldab personaalse mõõtme, usaldus ja tuntus on mõõdetavad osad
• Publicity - meedias saavutatav tuntus, toetab (või rikub) brändi ja ettevõtte väärtusi
• Brand

Maine ja meedia

• Süsteemne teavitus
• Avatus ja sõbralikkus
• Ekspertarvamused
• Meediakampaaniad

Maine riskid

• Mainekriisid
• Maineparandus pärast kriisi
• Maine kinnistamine ja hoidmine - tuleb vähemalt aasta vaeva näha, sõna võtta, arvamust avaldada jms

Kriisijuhtimine - Margus Mets, KPMS&Partner

Kriisi tüübid

• momentaalne/õnnetus - Swedpanga automaadid rivist väljas
• tekkiv/teemad - info lekkimine 
• Pidev/järjepidevad maineprobleemid - Keskerakond

Ettevalmistus kriisiks

Info peab jõudma võimalikult ruttu kätte, kriisid on üles loetletud ja teada, mida nende puhul tegema peab. Valmis ka pressiteade, ajakava, kellele läheb teade, sihtgrupid, keda juhtunu mõjutab, kes on kõneisik.

• kujunda positiivne maine ole usaldusväärne või ära ole tundmatu
• koosta kriisiplaan, sõnasta võimalikud kriisid
• Maa-ameti ohtlike kohtade ja õnnetuste kaart - http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
• Moodusta kriisitöörühm, määra kõneisik
• Koosta tegevusplaan eri tüüpi kriiside jaoks, eelkõige määratle põhiline hoiak kriisi lahendamiseks
• Tutvusta kriisi lahendamise põhimõtteid organisatsioonis

Mida oodatakse?

• Selgitust, mis juhtus ja miks?
• Kinnitust, et edasist ohtu ei ole/probleemi lahendus on olemas
• Kaastunde avaldamist kannatanutele
• Kahjude hüvitamist
• Plaani, kuidas kriisist välja tullakse

Kriisi ajal

• Määra kõneisik ja kriisitöörühm, kutsu nad kokku - keegi peab olema kõneisik, kes on alati meediale kättesaadav
• Olulist teemat hakkab kohe uurima u 60 ajakirjanikku, päeva jooksul 100
• Veel teavad juhtunust Politsei, Päästeamet, kiirabi, kohalik omavalitsus
• Kui on hukkunuid, ei tohi kommenteerida midagi enne prokuratuuriga kooskõlastamata
• Kogu juhtunu kohta fakte
• Määratle sihtrühmad, keda kriis mõjutab (ajakirjandus vs meie, kelle teade jõuab enne sihtrühmani)
• Koosta tegevusplaan
• Koosta ja saada sihtrühmadele sõnumid
• ole valmis pöörama negatiivne sõnum postitiivseks

Meediasuhted

• Meediaga suhtleb üks isik/avatud on kriisikeskus
• edasta fakte, kaasa eksperte, hoidu spekulatsioonidest
• ära tee olukorda hullemaks, infot osaliselt varjates
• anna taustainfot organisatsiooni kohta

Peamised eksimused

• kõneisik kaotab initsiatiivi - ajakirjanik jõuab kogu aeg ette
• peamised sõnumid on ebaselged - jää oma jutu juurde, mida sa tead
• faktide asemel esitatakse spekulatsioone
• meedia küsimustele ei vastata

Positiivne tulemus

• infot ei püütud varjata ega moonutada
• vastati seadustele ja ohutusnõuetele
• Juhtunu oli erandlik sündmis
• Kõneisikute suhtumine oli avatud ja abivalmis

Tegelikkuse ignoreerimine ei hoia ära kriiside teket!

Meedia- ja kommunikatsiooniuuringud 1. loeng

• Grupp nr 7
• Lina linaz@tlu.ee
• Karmen kheinmaa@gmail.com
• Kerstin kerstinsonts@gmail.com
• Liisi liskamuska@gmail.com
• Maarja-Triin maarja.triin@gmail.com
• uurimismeetodid.pbworks.com
• Grupitöö - kogunemised ja kirjalikud tööd
• kokku vaja teha kolm tööd: kontentanalüüs, küsimustik ja intervjuu (koostada uurimisvahend, analüüsida ja esitleda oma tulemusi)
• Kontentanalüüs - meediateksti, pildi vms analüüs, septembris, pigem individuaalne
• Küsimustik ja intervjuu - arvamusuuring, oktoobris, grupitöö, võib olla samal teemal

• Defineeri uurimisprobleem!
• Humanitaarteadustes on uurimisprobleem pigem kirjeldav - kuidas?
• Sotsiaalteadustes pigem kriitiline - miks?
• Kombineeri meetodeid
• Kvantitatiivne koos kvalitatiivsega
• Suhtekorralduse rollid
• juhtiv - juhtkonna abistamine
• operatiivne - pressiteated, kampaaniad, üritused
• hariv - organisatsiooni/töötajate koolitamine
• reflektiivne - peegeldada kriitiliselt ühiskonna ja sihtrühmade suhtumist ja organisatsiooni käitumist
• pedagoogiline 
• RACE-model (Research-Action-Communication-Evaluation)
• Strateegia on uurimisprobleemi lahendus, mitte probleem.
• Uurimistöö jaoks ei piisa strateegia koostamisest, peab küsima miks?
• Tegelikult uurid organisatsiooni kommunikatsiooni efektiivsust ja miks see selline on?
• Süsteemiteooria

• Uurimustöö loogika:
• Sissejuhatus - mida ma uurin, miks ja miks see on tähtis?
• Teooria - mida teised on kirjutanud ja arvanud sellest teemast?
• Uurimisküsimused - sünnib teoreetilisest osast, peab olema teoreetiliselt seletatud
• Meetod ja andmete kogumine - kuidas on need meetodid usaldusväärsed?
• Empiirika - andmete kogumine, leidude esitamine
• Diskussioon = avastused + teooria + oma plaanid
• Järeldused - kokkuvõtted, kasutatud kirjandus ja allikad
• APA 

Mis on kontentanalüüs?

• Mis on meie uurimisprobleem?
• Uurimisküsimused (max 5)
• küsimustik
• intervjuud
• Kategooriad - uurimisküsimused on aluseks kategooriatele, mida uurime
• mida uurime ja millise meetodiga?
• kvantitatiivne - kajastuste arv ja esinemissagedus, probleem, sisu, 
• Excel: märksõnad otsingusse, kus esinesid, mis kujul, tonaalsus, ristanalüüs - pilootküsitlus!
• Kui tekib küsimus, miks sellised tulemused, tuleb uurida konteksti
• Analüüs = kategooriate võrdlus, ristanalüüs
• Fairclough "Media text critical discourse"
• Katrin Aava diskursuse loeng EKL7005
• Mis on tekstiühik?
• Pealkiri, artikkel, uudisnupp, pildiallkirjad, arvamuslood, kommentaarid, FB, slogan
• Periood (ajalised raamid)
• Millist perioodi uurime

• 1. ÜLESANNE
• Mis on meie rühma uurimisprobleem? So what?
• Google Docs

Suhtekorraldus 1. loeng - Tiina Tšatšua

• Kohustuslik kirjandus: Black, S. Public Relations. Revision Workbook. (1992)
• Suhtekorraldus on planeeritav ja pidev tegevus! S on juhtimisülesanne.
• Ettevõtte filosoofia - põhiväärtused, missioon, visioon, äriplaan, turundusplaan, arengukava, finantsid
• Tee head tööd ja räägi sellest!
• Turundus ja suhtekorraldus peab olema juhatuse otsuste ja uute toodete loomise juures.
• Spindoctor
• Suhtekorraldus tugineb tõel ja faktidel, aga suhtekorraldaja räägib nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik
• Filosoofia on tarkuse armastus
• Visioon - unistus, missioon - lubadus, mille eest vastutad
• Korporatiivstrateegia - Kes on kliendid? mida oleme lubanud neile pakkuda? Millised vahendid on selleks olemas?
• Strateegiline eesmärk - kui palju me peame sellega raha teenima?
• Nädala jooksul saata kommentaare ainekaardi kohta.
• Tea oma asutuse ajalugu - mis teised turunduses, suhtekorralduses varem teinud on? Kuidas?
• Uuringute tegemise jooksul konsulteeri sotsioloogiga. Nii küsimused kui tulemused.
• Grunigi mudel!
• Kontekst!
• Suuline + kirjalik + kordamine
• technics/tehnikad - tööriistad
• PR töö planeerimise mudel
• olukorra hindamine
• eesmärkide defineerimine
• sihtrühma defineerimine
• kanalite ja tehnika valik
• eelarve koostamine
• tulemuste hindamine
• KODUNE ÜLESANNE:
• Loe läbi 2 Sam Blacki artiklit
• Avalikud suhted - nende roll, ulatus areng ja ajalugu. Põhimõisted
• Kommunikatsioon - avalik arvamus
• www.epra.ee
• www.ipra.org

Book summary - Steve Krug - Don’t make me think (Second edition)

Don’t make me think (Second edition)

by Steve Krug

Book summary

Steve Krug wrote the first edition of the book “Don’t make me think” in 2000, during the time of the Internet boom. The second edition was published in 2006. Although the time had moved on since then, most of the advice Krug gives in his book still continues to be adequate and up to date.

The main idea of the book is already explained in the title. Don’t make me think is the first rule for the web site designers that Krug points out. It means that the web site should be designed in a way that the user should be able to interact with it without thinking what one ore the other action will lead to. The web sites should be built according to the common sense rules that the users are familiar with. For example the menus are usually on the left as a column or on top as tabs, the logo of the site is located on the top left corner of the site and clicking to it leads back to home page. Another thing he points out is that the clickable things should also look clickable, like a button.

The second chapter of the book explains how do people really use the web. While the web designers think about every little detail and text piece in a very thorough matter, the reality is that the users do not read most of it. Instead of reading the web site, they scan it to find the information they are looking for. Krug explains that the users do not look for the best solutions but rather if they find something that even vaguely reminds them of the thing they are looking for they click on it. If it does not satisfy them, they just return to the previous page. Another example Krug brings says that the users do not spend time on figuring out how things work, rather they muddle through and reach their goal in unimaginable ways even though it could have taken seconds to do it as the designer had thought.

Krug goes through the main steps for designing a good web site. He calls it designing pages for scanning, not reading. The site should be visually clear and indicate at first look, which are the more important parts and which are less important. Building a visual hierarchy and using conventions – the familiar design elements which make it easier for the user to understand the page.

One of the chapters is dedicated to the content of the web sites. It is called omit needless words. The web sites are often crowded with texts, introductions and instructions, which do not give any actual value to the site. Therefore Krug suggests to get rid of half of the words on a site and then to get rid of half of what is left.

Considering the navigation part of the site, he gives valuable advice about the use of breadcrumbs, tabs and navigation menu. The user of the site should always be aware of what site he is on, how to move to another page or how to get back to the home page. The navigation part should be clear and understandable and seen on every page. The web site should also indicate at a first look, what is the point of this site, where can the user start to look for the information he needs.

One of the most important parts of designing a web is testing the usability of the site. Krug advises to test often and simply. Instead of using carefully picked samples, renting cameras or a special room for testing, all that are necessary are a computer, a test subject and a simple camera to record the process of testing. The facilitator asks questions and gives tasks. At the same time the camera records the process and the results can be later seen and analyzed. Krug emphasizes that the results should be reviewed right away and solutions should be offered. Testing should be done once every month. The mornings are the best time – 2-3 user tests in the morning and debrief over lunch.

The chapter “Usability as common courtesy“ says that in addition to having a web site that works and is clear to users, the designer should also ask, does the site have a human touch. This mainly goes for the content of the site. The web site should be meant for people. It means that the page should offer the things that the users expect and lack the things that they don’t like. For example Krug explained what things tend to make users feel like the people publishing the site do not have their best interests at heart. These include for example hiding the wanted information, asking for information you do not need and an amateurish site. He also brings out the things that increase the value of the site for the user. For example knowing the main things that the users are looking for and making them obvious, putting effort into solving the problems of the user or knowing what questions the user might have and answering to them.

One of the last chapters of the book concentrates on the accessibility of web sites. He explains how to make the web site user-friendlier also for disabled people. The very last chapter helps the designers explain to their boss why it is not good to ask too much personal data from the users or why to not add too much animation, background music or large photos to the site. He has even published his e-mails that the designers can use as an expert advice for convincing their bosses that it is not a good idea.

Don’t make me think is a useful book for every web designer. Although written over 5 years ago, it still carries a lot of information, which could be still used today.

References

Krug, S. (2006). Don’t make me think! A common sense approach to web usability. Second edition. New Riders.

Media Project - Final presentation

Initial idea
To produce an infotainment video about organizing an event using social media.

• Organizing a birthday party



• Looking for a place for the party



• Looking for DJ’s, catering

To compare the same actions without social media, using corporate Web sites and search engines

Benefits to the thesis

• To learn about the possibilities of replacing corporate Web site with social media profiles



• Which possibilities does social media offer?



• How much is the potential of social media used by the companies?



• How much do the companies use the possibilities of social media?

Schedule
The initial schedule showed the plans for implementing the project from February to May.

Feb 15 Defining the idea
Feb 22 Constructing a project plan
Mar 1 Reporting the process
Mar 7-13 Storyboarding
Mar 14-27 Research and Preparing the shootings
Mar 29 Reporting the process
Mar 28-Apr 3 Shooting
Apr 4-13 Overview of the material
Apr 14-24 Editing
Apr 25-May 1 Final overview and correction
May 3 Presentation of the project


The process
My video consists of actions done in Facebook. Although my initial idea was to involve also other social media like blogs and Youtube, it could be added to the video later.

The most difficult part was to stage the processes going on in Facebook. I had to find the suitable Facebook pages, talk to people who would help me with staging the situations and edit it all into one storyline.

Finally I chose one storyline which involved a person, who logged into Facebook, looked at her calendar application and discovered that her birthday is coming up. Then she uses the status update possibility to ask her friends whether they could suggest a place for the party. From the comment of her friend she starts to look for the place he recommended and finds that this place has a Facebook page. She likes what she sees on the page and uses its online booking system to book a place for her birthday party.

For screen recording I used Screenium software. For editing I used iMovie on my mac. These software were both rather easy to use and I could use them in my future works as well.

The reasons why my project turned out to be less than I had originally planned were that in the middle of March I found out that I am soon going to work somewhere else and therefore for a month, my workload in the old place as well as the new place got very intense. In addition it was the busiest time in school too, so my media project did not get as much attention as it would have needed.

Another thing was also that staging of those situations turned out to be more difficult then I imagined. There weren't so many applications available to use in the video. And putting these few together in one storyline was rather difficult.

But still there were lessons I learned from this process. Some which are also useful for my thesis and could be studied more.

Lessons learned

• It is possible to use a Facebook account instead of Web site - a company can add many functionalities and applications to its profile so that it could replace the same functionalities as its Web site



• Many applications missing - there could be much more and better applications available. For example I would miss an application for my Google calendar, also many companies who offer services could add a booking application of their site.



• Possibilities could be used more - companies can attract customers by creating a functional and good looking profile on Facebook. In Estonia it is not very actively done yet, so there is a possibility to be one of the first in this.



• Not easy to manage everything in social media yet - There are applications available but most of them are not good and create spam rather than are useful. Maybe that is one reason why the company pages have not taken advantage of them. Creating your own application costs. Maybe companies have not seen the reasons for paying for these services yet. Therefore it is not easy if you want to manage everything on Facebook for example without using Web sites.



• Peer recommendations - a good thing in social media are peer recommendations. Even a simple Facebook "like" gives a credibility to a certain thing liked.



• Not good search possibilities - Facebook at least has not a good searching and filtering possibilities. Trying to search for something does not work properly. Only if you know exactly what is the name of the thing you are searching for.

Media project was a good opportunity to look more into the integration of social media and corporate Web sites. It was useful to use the video recording and editing software as well.

Here are my final outcomes of the project:

Media project final

View more presentations from Kerstin Sonts.

The final outcome - infotainment video

Deadlines for Spring 2011

May 2nd - Creative Entrepreneurship - Business plan

1. Initial idea
2. Market analysis
3. Business idea and plan for implementation (Gantt chart)
4. First financial calculations

Send ‘draft’ to arnis.sauka@sseriga.edu.lv by Monday, May 2nd.
Length is not so important, contents are!

May 2nd - Experimental Input and Output - Project report delivery

May 3rd - Media Project - Final presentation of the project

May 5 - Creative Entrepreneurship - Business plan presentation

May 9 - Creative Entrepreneurship - Business plan submission

May 13 - Creative Entrepreneurship - Final assignment

May 15 - Avalikud Suhted ja Läbirääkimised - Juhtumi analüüs (10 lk)

• Leida viimase 5 aasta praktikast ettevõte või organisatsiooni õnnestunud või ebaõnnestunud kommunikatsiooni näide ning analüüsida seda (näiteks: EMT, Haigekassa, erakonnad jne). Võib analüüsida eraldi turundust või PR-tegevust või mõlemat koos:
• Ettevõte, organisatsioon, toode, teenus
• (Mis juhtus?)
• Kellele suunatud?
• Mida taheti öelda?
• Kuidas öeldi (sõnastus, kõneisikud, kanalid, vorm, visuaalne keel jne)?
• Tulemused?
• (mis läks viltu?)

May 16th - Experimental Input and Output - Cross-referenced review delivery

May 22nd - Interface and Interaction design - Book summary

Media Project - Report nr 2

The process has been going almost as planned.
Percentage of fulfilling the whole plan for now is about 40%


Tasks done so far

1. Defining the idea – what is this project going to be about? 100% done
An infotainment video about organizing an event using social media.

2. Constructing a project plan. 100% done
The full project plan could be seen in the previous post.

3. Reporting of the process
The first reporting of the process took place on the March 1st

4. Storyboarding – Creating storylines, characters, content ideas 80% done
There is a storyline, which is being gradually improved.

5. Preparing the shootings 60% done
I have a software, with which I can do the screen recording and editing. I have spoken to people who will help me to stage a couple of scenarios in Facebook and blog environments. Cameras have not yet been rented and the correct order of shooting the scenes is not confirmed yet.

6. Reporting the process
The second reporting is taking place on March 29th.


Changes

There have been some changes made from the original plan:

• There will not be a second storyline, which will show the organization of the event as if the social media does not exist. As we thought this would lengthen the video and make it too broad.
• The main character is probably going to be me as it is going to be difficult to create a fake persona ad build a needed social circle around him to fulfill the idea.
• Therefore the video will show how I am organizing an event using only social media. It will also show, which applications should be needed to make the process more interactive and comfortable.

Tasks yet to do

• Shooting
• Overview of the material
• Shooting again if needed
• Editing
• Final overview and correction
• Presentation of the project

Interface and Interaction Design

In this course we are working on a project of creating an informal IMKE community site. More information: http://imkeproject.wordpress.com/

Media Project - Project Plan

My project idea is to make a short infotainment video about comparing the possible actions of a user who wants to prepare his birthday party.

He/she is looking for:
• A place for the party
• A Band or DJ
• Possibilities to send invitations to his friends

One storyline will follow his steps while he is using social media to do it and the other line shows his information seeking through web sites and browsing as if the social media does not exist.

The goal of this video is to show the possibilities of social media and corporate websites on the users point of view.


Tools
• Computer with internet connection
• Video camera
• Photo camera
• Screen recorder software
• Editing software


Project team
Project manager (idea, management, production, editing) – Kerstin Sonts
Project assistant (camerawork, technical help, editing) – Berit Piho


Tasks and timeframe
Feb 15 Defining the idea – what is this project going to be about?
Feb 22 Constructing a project plan
Mar 1 Reporting of the process
Mar 7-13 Storyboarding – Creating storylines, characters, content ideas
Mar 14-27 Preparing the shootings
• Creating the needed environment
• Preparing the order of shooting the scenes
• Casting for actor
• Renting cameras
Mar 29 Reporting the process
Mar 28-Apr 3 Shooting
Apr 4-13 Overview of the material
• Shooting again if needed
Apr 14-24 Editing
Apr 25-May 1 Final overview and correction
May 3 Presentation of the project

Digital marketing campaign - Barbie and Ken

Website http://barbieandken.com/

Today I read an interesting article from Mashable.com. The giant toy company Mattel Inc. launched a campaign to reunite the girls' all time favorite dolls Barbie and Ken. The legend says, that Barbie and Ken split up in 2004, when Barbie started dating with another male doll, calleb Blaine. As Ken is turning 50 this year, the great campaign is devoted to Ken's efforts for getting Barbie back. In my opinion, it is one of the best campaigns I have ever heard about.

Social media used:

• Facebook
• Twitter
• Foursquare
• YouTube

Both Barbie and Ken are active in social media and post statuses, photos and videos just like every other person. Ken is characterised as an ultimate manly, but sensitive and romantic perfect boyfriend, who uses every possibility to show Barbie his love and impress her with his actions.

What intrigues me the most is the consistency and premediation of the campaign. The campaign uses an existing brand, which keeps up with time and new trends. There has been a legend generated around these toys, which involve beauty, love and perfection. These keywords assure that the concept never goes out of fashion. Everyone has tried to impress their loved ones, or had issues with their ex. By using the brand, making it contemporary and creating a feeling that people can identify themselves with these characters, the success is guaranteed.

Generative Content Creation - Post 3

For the third assignment in Generative Content Creation, we looked at numerous examples of generative art. It was really amazing to see, what these artists have come up with. Generally simple ideas have been merged with other ideas in unpredictable ways and then could be manipulated again by the viewer.

The assignment involved applying the concepts and theories learned in previous posts on real generative art examples.

With the first assignment we looked into the field of multimedia and new media. Manovich (2001) brought out some good statements and observations in his article. The most intriguing for me was the part where he described how everything is being transformed into computer-mediated form. Every piece of information found on the Internet, be it images, videos, podcasts, music, text or animation, everything consists of ones and zeros. Therefore it could be easily manipulated and as a result made to something different.

The second assignment had us reading articles about generative art, to understand this term better and to get an overview of the background and theories of this type of art. According to Galanter (2003) generative art refers to any art practice where the artist uses a system, such as a set of natural language rules, a computer program, a machine, or other procedural invention, which is set into motion with some degree of autonomy contributing to or resulting in a completed work of art.

Although the system, which is used in the creation of generative art could be anything from natural language rules, a machine or other procedural invention, I guess the main emphasis at least in the light of this course is the computers involvement. As I described previously, all the information in the computers really consists of small particles and these of smaller particles etc, which could be manipulated, changed and altered in many different ways. If the systems and programs are created which use this data to create something new, attractive and interesting, then generative art is created.

Some interesting examples of generative art practices:

Jörg Pininger is a musician, poet and media artist. The application he created for iPhone is a mix of all of his talents. As described on his website the app "abcdefghijklmnopqrstuvwxyz" is a sound toy, a performance tool and an art work in its own right. "You can play with the letter-creatures and watch and listen how they interact with each other or use them to produce soundscapes like you would with an electronic musical instrument. "abcdefghijklmnopqrstuvwxyz" blends art, biology, fun and physics to create a unique, dynamic and interactive sound ecology" (joerg.piniger.net).

Pininger's application is a good example of generative art, as it has all the characteristics of generative art, complex systems and allows manipulation by the user. The user can choose how to interact with the application. Each order gives a feedback and results in new sound or visual pattern on the display. The sounds can be formed into generative music and the lines, created by the flying letter, could form a digital painting.

This is an iPhone application made to imitate the creation of Jackson Pollocks paintings. Jackson Pollock was mentioned in several articles which discussed the meaning of generative art. Galanter argued, whether Pollock could be called a generative artist or not, as his techniques of painting were rather random that systematized.

http://www.bestiario.org/research/flow/

This application represents the chronology of tagging process on wikipedia articles Santiago Ortiz and his team have been selecting for their research. This application uses the data available in the Internet and combines it into a visually attractive and informative systematic form. By moving the arrow over the graph, each sector lights up and the information about this research topic could be seen.

The second example from Ortiz also uses the data from the Internet. It is a tridimensional scheme, which represents the strength of relations between cities from searches on google. The user can turn the globe and look at the different cities, their coordinates and the results from Google. The methodology of the generation process is described as well.

http://bestiario.org/research/citydistances/

To conclude, the topic of generative media was new for me. It was interesting to see how the art, technology and information connect to each other and create amazing artwork. Some of the artworks and their intentions still remained a little vague for me but probably it takes time and practice to understand this topic a little better.

Galanter, Philip. 2003. What is generative art? Complexity theory as a context for art theory. In In GA2003–6th Generative Art Conference http://www.generativeart.com/on/cic/papersGA2003/a22.pdf.

Manovich, Lev. 2001. The Language of New Media. Massassuchets: MIT Press. http://www.manovich.net/LNM/Manovich.pdf