Teadmusjuhtimine - kodutöö 4

Teadmusjuhtimise mõõtmise ja hindamise meetodid

Teadmusjuhtimine on saamas üha populaarsemaks juhtimismeetodiks. Kuid nagu teadmusjuhtimisel ei ole üht kindlat definitsiooni, ei ole olemas ka kindlaid teadmusjuhtimise mõõtmise ja hindamise meetodeid. Erinevad teoreetikud ja praktikud on välja pakkunud erinevaid teadmusjuhtimise mõõtmise viise, mida alljärgnev töö ka kajastab.

Teadmusjuhtimise puhul on kergem hinnata pigem teatud teadmusjuhtimise viise, kui tervet teadmusjuhtimise protsessi tervikuna. Kuigi Vestal (2002), uurides erinevate ettevõtete teadmusjuhtimite praktikaid, on tõestanud, et teadmusjuhtimine on toonud seda praktiseerinud ettevõtetele ka reaalset kasu, on seda siiski pigem raske rahaliselt tõestada.

Vestal tõi välja kõvera, mis näitab, kuidas toimub organisatsioonis teadmusjuhtimise protsessi areng. areng on jagatud viide staadiumisse, millest esimene on alustamise staadium, seejärel strateegia arendamise staadium, teadmusjuhtimise meetoditega alustamine, laienemine ja tugi ning protsessi juurutamine organisatsioonis.

Lopez (2001) on välja toonud kõikide nende erinevate staadiumite progressi hindamise viisid, mida saab kasutada organisatsioonis kõikide erinevate teadmusjuhtimise arengu protsesside mõõtmisel ja hindamisel.

Esimene staadium on teadmusjuhtimise idee teke organisatsioonis. Lopez (2001) usub, et suurema tõenäosusega saab teadmusjuhtimise idee alguse üksikindiviidist või organisatsiooni struktuuriüksusest kui organisatsiooni juhatusest. Seega esimene staadium teadmusjuhtimise protsessis on idee tekkimine ja selle esmane levitamine organisatsioonis. Lopezi (2001) sõnul saab seda staadiumit mõõta kõige paremini mõõtes, kui edukalt on ideed juhtkonna tasandil vasti võetud. Mitu inimest on ideed juba aktsepteerinud ja kuidas on ideele reageeritud.

Teine staadium on teadmusjuhtimise strateegia koostamine organisatsioonis ja süsteemi juurutamise algus. Lopezi sõnul ei tasu ka sellel tasemel hakata mõõtma rahalist kasu vaid pigem mõõta progressi. Näiteks seda, kas keegi on üldse ideega kaasa tulnud. Kui palju toetajaid on tekkinud, kui mitme otsusetegija ees on ideed esitletud, kui palju rahalist toetust on idee saanud ning kui kaugele on ideega jõutud. Sellest võib saada esimene mark idee alustamisest, mille järgi võib mõõta edasisi edusamme.

Kolmas staadium on esimeste teadmusjuhtimise nö pilootprojektidega alustamine. Selles staadiumis saab juba hakata mõõtma konkreetsemaid näitajaid, nagu näiteks aja säästmine teadmusjuhtimise rakendamisel. Kui on juba kasutusel esimesed teadmusjuhtimise meetodid, on võimalik nende meetodite kasutamist mõõta, mille tulemusena saab teada, kui palju teatud meetodite kasutamine säästab aega töö tegemisel ja muudab töö seega efektiivsemaks.

Samuti on võimalik erinevate analüütikatarkvarade abil mõõta kindla meetodi ja tehnoloogia kasutatavust – kui mitu korda on teatud linki klikitud, kes peamiselt seda tehnoloogiat kasutavad, kui tihti seda kasutatakse, kui palju on korduvkasutajaid ja paljud neist on nö püsikasutajad.

Kolmandas staadiumis on võimalik hakata koguma ka parimaid näiteid teadmusjuhtimise kasulikkusest. Erinevate küsitluste kaudu on võimalik mõõta, kas kasutajad ise jagavad vajalikku infot, kas nende poolt jagatud infot leitakse ja kasutatakse? Kas nad kasutavad teiste poolt jagatavat infot oma tööalaste tegevuste efektiivsuse tõstmiseks ja kas nad jagavad oma parimaid näiteid teistega.

Lopez (2001) arvab, et kasutajate motiveerimisega peab kaasas käima ka tunnustussüsteem, mille abil motiveeritakse kasutajaid oma teadmisi teistega jagama ja samuti teiste teadmisi otsima ja kasutama.

Neljandas staadiumis keskendutakse teadmusjuhtimise levitamisele ja süsteemi toetamisele kogu organisatsioonis. See staadium hõlmab juba mitmete teadmusjuhtimise projektide käivitamist organisatsioonis ning õnnestunud pilootprojektid on sellele ainult toeks. Sellises staadiumis tasuks mõõta, kas proekt on tänu teadmusjuhtimisele saanud väga hea või ainult keskmise tulemuse, kas teadmusjuhtimist on õigesti rakendatud, kas tekkinud kulud on läinud asja ette ning kas olemasolevad teadmised on kõigile arusaadavad ja kasutatavad.

Neljandas staadiumis on kõik teadmusjuhtimise protsessid ennast tegelikult juba tõestanud ning selles staadiumis saab paremini hinnata ja mõõta teadmusjuhtimise osaks olevaid teadmisi ja nende kasutegureid. Lopez(2001) kirjeldab ettevõtet Siemens, kes neljandas etapis püüdis mõõta olemasolevate teadmiste kvaliteeti, nende kasutamist ja teadmiste lisamist ühisesse teadmusjuhtimise süsteemi. Seega mõõdab Siemens, kui küps on nende ettevõttes teadmusjuhtimise protsess.

Viiendas ja viimases staadiumis toimub teadmusjuhtimise teooriate ja praktikate juurutamine terves institutsioonis. Viies staadium sõltub kõigi eelnevate staadiumite olemasolust. Seega peab teadmusjuhtimine olema osa ettevõtte ärimudelist, ettevõtte juhtimine peab olema struktureeritud vastavalt ning teadmusjuhtimine saab selgelt nähtavaks osaks organisatsiooni igapäevasest juhtimisest. Teadmiste ja informatsiooni jagamine saab igapäevaseks osaks organisatsiooni tööst ja juhtimisprotsessidest. Selleni staadiumini on jõudnud vaid vähesed organisatsioonid.

Nende viie staadiumi hindamisega on lõpp-kokkuvõttes võimalik hinnata ka kogu teadmusjuhtimise protsessi arengut. Kui esmaste staadiumite mõõtmiste tulemused näitavad, et protsessi rakendamisest on kasu, siis tasub organisatsioonil teadmusjuhtimise põhimõtetega veelgi kaugemale minna ning asuda püüdlema järgmiste staadiumite poole.

Kasutatud kirjandus:

Lopez, K. et al. (2001). Measurement for Knowledge Management. American Productivity and Quality Center.
http://www.providersedge.com/docs/km_articles/Measurement_for_KM.pdf

Robertson, J. (2003). Metrics for KM and CM. Step Two Designs. http://www.steptwo.com.au/papers/kmc_metrics/index.html

Vestal, W. (2002). Measuring Knowledge Management. American Productivity and Quality Center. http://www.providersedge.com/docs/km_articles/Measuring_KM.pdf

Teadmusjuhtimine - kodutöö 3

Ülesanne 1

Õppiv organisatsioon on mõiste, mida kasutatakse üha enam nende organisatsioonide puhul, mis suudavad areneda ja muutuda vastavalt hetke vajadustele. Õppivas organisatsioonis tunnevad liikmed huvi pideva arengu vastu, soovivad ennast täiendada ja teha koostööd teistega, et enda oskusi parandada. Tänapäeva ettevõtted, kes soovivad omada konkurentsieelist peaksid olema õppivad ja kiirelt kohanevad organisatsioonid.

Õppiva organisatsiooni mõistet tutvustati esimest korda 1990 aastal Peter Senge poolt. Tema sõnul eeldab õppiv organisatsioon viie komponendi järgimist, milleks on ühisvisiooni arendamine, töötjate isikliku meisterdamise arendamine ja nende mõttemudelite arendamine, samuti meeskondlik õppimine ja süsteemne mõtlemine.Kõikide nende valdkondade sihipärase arendamise kaudu.

Õppiva organisatsiooni kontseptsiooni areng koosneb paljude erinevate harude teadmistest. See on arenenud järgmiste teadmiste harudest: organisatsiooniline õppimine, organisatsiooniteooria, strateegiline planeerimine, strateegiline juhtimine, muudatuste juhtimine, kvaliteedijuhtimine ja süsteemiteooria. Peamine erinevus õppiva organisatsiooni ja teiste organisatsioooni arendamiskontseptsioonide vahel on see, et õppiv organisatsioon rõhub olemasolevatele teadmistele, nende teadmiste tõlgendamisvõime suurendamisele ja uue teadmuse loomisele. Lisaks analüüsib õppiv organisatsioon pidevalt ka hetkel organisatsioonis kasutatavaid toimimisviise. Kell (2003) ütleb, et õppiv organisatsioon ei ole valmis kontseptsioon vaid pigem suund, kuhupoole mõelda, uus lähenemine organisatsioonile tervikuna.

Teadmusjuhtimine ja õppiv organisatsioon on omavahel tihedalt seotud. Õppiv organisatsioon peab oluliseks selliseid aspekte nagu jagatud juhtimine ja töötajate kaasatus, uuendusi toetav kultuus, infovahetus teiste organisatsioonidega, rühmatöö ja koostöö tervikuna. Samas teadmusjuhtimine on teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonis. Roots jt (2008) leiavad, et teadmusjuhtimises on oluline erinevate struktuuriüksuste ja indiviidide haaratus teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis. Sama aspekti peab oluliseks ka õppiv organisatsioon.

Haridustehnoloogia roll õppivas organisatsioonis on eelkõige toetada õppiva organisatsiooni õppivaid struktuure. Haridustehnoloogia on osa strateegilisest planeerimisest ja -juhtimisest, mis on üheks osaks õppivast organisatsioonist. Ka haridusasutustes on oluline, et toimuks kõiki organisatsiooni struktuure läbiv sihipärane areng. See aeg, kui hariduse andmise süsteemid ja seetõttu ka haridusasutused ise aastaid sarnased olid ja enda arvates muutusi ei vajanud, on möödas. Tänapäeval ilma tehnoloogia abita organisatsioon, eriti just haridust andev organisatsioon areneda ei saa. Haridustehnoloogia areng on üks kindlast näitest selle kohta.

Ülesanne 2

1. Millised on õppiva organisatsiooni iseloomulikud tunnused?

Õppiva organisatsiooni peamised iseloomulikud tunnused on minu arvates kõikide organisatsiooni liikmete kaasamine arendamisprotsessi, ühiste eesmärkide tutvustamine ja omandamine kõigi liikmete poolt, samas organisatsiooni õpiprotsesside sihipärane juhtimine, juhtimisprotsessi ja tulemuste pidev analüüs ning järelduste tegemine uute õppimisprotsesside alustamiseks. Sealjuures alustades taas kõigi liikmete kaasamisest. Õppiv organisatsioon ei saa tekkida iseenesest või ainult teatud liikmete soovist. Õppivasse organisatsiooni peavad olema kaasatud kõik struktuurid, nad peavad olema õppimiseks ja uute teadmiste välja arendamiseks motiveeritud ning nende tegevust peab toetama tugev motivatsioonisüsteem, meeskonnavaim ja ühtsete eesmärkide poole püüdlemine.

2. Mille poolest erineb õppiv organisatsioon organisatsioonist, mille põhitähelapanu on töötajate koolitustegevusel?

Koolitused on selles kontekstis justkui projektipõhised tegevused, nö tükitöö. Koolitused on küll vajalikud, kuid  neid ei käsitleta tihti kui osana suuremast õppimisprotsessist. Õppiva organisatsiooni liikmed on teadlikud, milline on õppimise ja uute teadmiste loomise peaeesmärk ning iga koolitus või pisem õppimisprotsess liigitub kindlasse kohta selles tervikprotsessis. Ainult koolituste puhul ei pruugi liikmed mõista, kuidas on erinevad koolitused omavahel seotud ning kuidas saab ühes koolituses õpitut teises koolituses juurde lisades uusi teadmisi luua. Õppivas organisatsioonis on kogu protsessi eesmärgiks erinevatest allikatest, inimestelt ja organisatsioonidelt saadud teadmiste integreeritud kasutamine uute teadmiste loomiseks. Õppivas organisatsioonis nähakse nö suuremat pilti ning osatakse igasuguseid uusi teadmisi eelmistega omavahel siduda ning nende sünergiast tekivad omakorda uued arusaamad ja teadmised.

3. Kuidas saab haridustehnoloogiat kasutada õppiva organisatsiooni idee realiseerimisel? 

Haridustehnoloogia ja haridustehnoloogid haridusasutustes aitavad organisatsiooniliikmetel saada uusi teadmisi tehnoloogia kasutamise võimalustest nende töös. Õppiva organisatsiooni idee realiseerimiseks on vaja organisatsiooni liikmed suunata nii kaugele, et nad ise soovivad oma töö efektiivsuse ja organisatsiooni eesmärkide suurendamiseks uusi teadmisi ja tehnoloogiaid kasutada. Seega on haridustehnoloogia ülesanne selle juures eelkõige näidata praktiliselt, kuidas teatud tehnoloogiad aitavad tööd lihtsustada ning olla organisatsiooni liikmetele alati toeks kõikide küsimuste ja ettepanekute tekkimisel. Loomulikult ei saa haridustehnoloogia olla ainus õppiva organisatsiooni idee realiseerimise tegur. Eelkõige peab nii õppiva organisatsiooni kui ka haridustehnoloogia olemasolu heaks kiitma organisatsiooni juhatus. Kui nemad võtavad idee omaks ja ei väsi selle juurutamisest, tulevad järjest juurde ka teised struktuurid. See on pikk protsess.

Teadmusjuhtimine kodutöö 2

Ülesanne 1

Teadmusjuhtimine sisaldab kahte komponenti, nendest esimeseks on teadmusjuhtimise protsessid ja teiseks teadmusjuhtimise süsteemid. Teadmusjuhtimine sõltub selle infrastruktuurist, mehhanismidest ja tehnoloogiatest. Infrastruur omakorda sõltub organisatsiooni kultuurist, struktuurist, informaatilisest struktuurist, üldistest teadmistest ja füüsilisest keskkonnast.

 Organisatsiooni kultuur on organisatsiooni liikmete ühiste väärtuste kogum, sellest oleneb, mida peab organisatsioon oluliseks, millised on tema missioon, visioon ja põhiväärtused, mille nimel organisatsioon töötab ja miks. Organisatsiooni struktuur määrab selle, milliseid kanaleid kaudu ja milliste hierarhia ja käsuliinide kaudu informatsioon asutuses liigub.

Kuna teadmusjuhtimine sõltub paljuski infotehnoloogilistest vahenditest on oluline, et asutuse infrastruktuuri toetaks kaasaegsete võimalustega tehnoloogia ja infosüsteemid. Olulise osa teadmusjuhtimisest moodustavad ka ettevõtte üldteadmised, normid, sõnavara,jms. Oluliseks peetakse ka füüsilist keskkonda ettevõtte sees ja väljaspool. Kõikidest eelnevalt mainitud komponentidest sõltub, millised süsteemid tuleb organisatsiooni sees teadmusjuhtimise rakendamise jaoks juurutada ja milliseid tehnoloogiaid selle jaoks kasutada.

Et teadmusjuhtimist organisatsioonis rakendada, on oluline, et organisatsioonil oleks olemas eesmärgid, mille jaoks on teadmusjuhtimist organisatsioonis vaja. Teadmusjuhtimise protsesse ja süsteeme kasutatakse teadmiste omandamiseks, kasutamiseks, jagamiseks ja rakendamiseks.

Nende protsesside ja süsteemide kõige ülevaatlikumaks materjaliks on minu arvates alljärgnev tabel:

Allikas: http://www.tlu.ee/~sirvir/Information%20and%20Knowledge%20%20Management/Framework%20for%20Knowledge%20Management%20Tools%20and%20Projects/conclusions_km_processes_systems_mechanisms_and_technologies.html

Liao (2003) ja Tyndale (2002) on koostanud analüüsi ja kirjelduse 16 erinevast teadmusjuhtimise tehnoloogiast. Nad on iga tehnoloogiat kirjeldanud ja lugejal on võimalik endal analüüsida, millist informatsiooni ja teadmisi nende tehnoloogiate abil tema organisatsioonis kõige paremini jagada saaks.

Rohkem kui ükski teine meeskonnatöö viis on tänapäeval aktuaalseks virtuaalne meeskonnatöö. Erinevate virtuaalsete tehnoloogiate kasutamisel on ka mitmeid probleeme, millega tehnoloogia kasutajad igapäevaselt kokku puutuvad. Machin (2012) uuris oma magistritöös neid olulisemaid aspekte millega interneti kasutajad kokku puutuvad. Nendeks on usaldus, otsustamine, kasutaja rahulolu, info üleküllus, kvaliteedikontroll, identiteedi kaotamine, püsivus, taaskasutamine, kogukonnalt abi saamine, privaatsus ja virtuaalse maailma põrkumine reaalse maailmaga. Seega tuleb virtuaalsete keskkondade kasutamisel antud aspektidega arvestada.

Ülesanne 2:

Ettevõtte teadmusjuhtimise hetkeseisu analüüs

Teadmusjuhtimise hetkeseisu analüüsimiseks organisatsioonis valisin organisatsiooni, kus ise hetkel töötan. Tegemist on kõrgharidusasutusega. Organisatsioonis on ligikaudu 40 administratiivtöötajat, 100 õppejõudu ning juhatus. Organisatsioon ei ole otseselt omaks võtnud teadmusjuhtimise põhimõtteid, kuid teatud elemendid on igapäevatöös tuntavad.

Teadmiste omandamise protsess on ilmselt käimas igas organisatsioonis, nii ka minu valitud asutuses. Igapäevaselt kasutatakse uute teadmiste omandamiseks selliseid mehhanisme nagu koosolekud, telefonivestlused, ühiste dokumentide haldamine, ajurünnakud ja ühisprojektid. Kõikide nende mehhanismide tulemusena tekib uusi teadmisi, mis annavad igale teadmise omandanule teadmisi juurde.

Teadmiste omandamise protsessi käigus kogutud andmete talletamiseks kasutatakse erinevaid tehnoloogiaid – kliendiandmebaase ja -haldustarkvara, organisatsiooniülest serveriruumi, intranetti ja e-maili. Vähem kasutatakse parimate näidete välja toomist, videokonverentside kasutamist ja internetipõhiseid kohtumisi. Teadmiste omandamise protsessis on meie asutuses olemas põhiline süsteem, mille järgi saadud teadmisi liigitatakse.

Osa sellest süsteemist nagu näiteks kliendihaldustarkvara täiendamist arendatakse ja täiustatakse pidevalt, et leida lihtsaim lahendus andmete sisestajate jaoks ning parim lahendus selle jaoks, et neid andmeid saab hiljem kõige efektiivsemalt kasutada. Samas võiks mõnede tehnoloogiate kasutamine olla veelgi sihipärasem ja süsteemsem.

Teadmiste kasutamise protsessi kasutatakse meie asutuses samuti. Meil on mitmeid koostööpartnereid, kellega koos töötame välja erinevaid õppemooduleid, otsime parimaid lahendusi õppeprotsesside integreerimiseks reaalse töömaailmaga ning meie õppejõud osalevad välislähetustel, et õppida tundma teiste sarnaste organisatsioonide õppe- ja õpetamisprotsesse.

Teadmiste kasutamise juurde kuuluvate tehnoloogiate puhul kasutame nö ekspert-gruppe, kellega arutame läbi tähtsamaid otsuseid ning kellelt saame erinevaid uusi teadmisi oma teadmistele lisaks. Suhtlus käib tänapäeval nagunii enamusel juhtudel läbi interneti ja e-mail on pidev suhtluskanal.

Teadmiste kasutamise protsess toimub eelkõige juhatuse tasemel. Juhatuse liikmed kohtuvad koostööpartneritega, saavad tagasisidet ja uusi teadmisi, kuid tihti ei kandu need edasi ülejäänud organisatsioonile. Teadmiste jagamise süsteem on pigem juhuslik kui süsteemipärane.

Teadmiste jagamise protsess on eelkõige käimas õppejõudude tasandil. Kuna organisatsiooni puhul on tegemist haridusasutusega, siis on paljud haridustöötajate enesetäiendamise reeglid seadusega ette nähtud, seetõttu need toimuvad igal juhul. Administratiivtöötajate puhul on selline teadmiste jagamise viis pigem juhuslik ja sõltub igaühe enda soovidest. Olemas on teatud juhendid ja dokumendid, mida kõik saavad kasutada, kuid nende kasutamist ei ole asutusesiseselt nõutud ning seega on need unustustehõlma vajunud.

Teadmiste jagamise tehnoloogiatest rääkides on meil kasutusel juba eelpool mainitud intranet, serveriruum, e-mailid ja kliendihaldustarkvara. Veebipõhiselt meil tsentraalset infot üleval ei ole samuti vajaks täiendamist ja süstematiseerimist meie ülejäänud tehnoloogiad.

Teadmiste rakendamise protsess ehk kõige ülemuslikum protsess on meie asutuses hetkel koostamisel. Kuna asutusesiseselt on struktuuris ja käsuliinides toimunud hiljuti hulgaliselt muutusi, siis on ka teadmiste rakendamise mehhanismid hetkel uuesti üles ehitamisel. Loomulikult on olemas traditisoonilised hierarhilised liinid, kuid täpsemad rollid on hetkel selgumisel.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie organisatsiooni teadmusjuhtimise protsessid on arengufaasis ning selle poole püüeldakse. Peamisteks ettepanekuteks võiks välja tuua parimate näidete välja toomise ja avalikustamise meie organisatsioonis. See annaks motivatsiooni töötajatele ning ülevaate eesmärkide täitmisest juhatusele. Samuti tuleks korrastada erinevad olemasolevad andmebaasid ja luua üldkasutatavad juhendid ja dokumendid, millele toetuda.

Samuti tuleks täpsemalt paika panna organisatsioonisisesed reeglid, sooritusstandardid ja tööviisid, teavitada iga organisatsiooni liiget kõikide struktuuriüksuste tegevustest ning teadmiste jagamise tehnoloogiatest ja mehhanismidest. Teadmusjuhtimise erinevatest praktikatest oleks meil veel palju õppida.

Mobile Interactions - Final Presentations

Eesti-Hollandi Sõnaraamat - iPhone
Viimane postitus: http://janaimke11.wordpress.com/2011/12/06/ifi7110-estonian-dutch-dictionary/

Estonian Women Football - Android
http://estonianwomenfootball.wordpress.com
File Androidile downloadimiseks
http://uploads.waher.net/EWF.apk

Squashi partneri leidmine - iPhone
http://spordipartner.wordpress.com
Xcode

iEMHI- iPhone
http://mobile7110.wordpress.com

Tomé dokfilmi application - iPhone
http://tomeapp.com

Suhtekorraldus muutuvas ajas - Kaja Sepp

Suhtekorralduse planeerimine:

• Mida organisatsioon vajab?' Kus on suhtekorralduslikud kitsaskohad?
• Kommunikatsiooniaudit - kuidas inimesed rahul on, millest puudust tunnevad, mis peamised kitsaskohad on?
• Kaardistamine - Käi läbi kõik osakonnad, võtmeinimesed, kuidas info liigub, mis info, mis oluline?
• Eesmärgid - mõõdetavad, nt välja saadetud ja avaldatud pressiteadete suhe
• Alameesmärgid - nt kolme kuu jooksul isiklik kontakt sihtajakirjanikega
• aastased, kuised eesmärgid
• Strateegia vs taktika - kuhu tahab jõuda vs tegevused, kuidas jõuda
• valdkonniti
• inimesed, eelarve - aasta alguseks paika, aeg
• Tegevused
• kliendiüritused, pressiüritused
• swot
• Tagasiside, hinnang - eesmärkide täitmise kohta
• Meediamonitooring sh foorumid ja kommentaarirubriigid (kontentanalüüs)

Pressiteade:

Pealkiri 

Juhtlõik

Teemaarendus

Tsitaat

Taust

Andmeanalüüs

Materjalid: http://www.tlu.ee/~kairio/7041/
Kursuse tulemus on hinne, mis koosneb:

• Test
• Kodused tööd
• Kohal käimine

Andmetöötlusprogrammid

• Excel
• SPSS
• PSPP - vabavara, mis aga ei toeta graafilist esitamist
• SAS

SPSS

Vt praktikumi konspekti! http://www.tlu.ee/~kairio/7041/konspekt.pdf 

• objekt - see, mida uurin
• tunnus (variable)- vanus, eriala, NB! tunnuse nimes ei saa kasutada tühikut
• väärtus - objektile iseloomulik parameeter

• igas reas objekt
• igas veerus tunnus
• ja kokku tuleb väärtus

1. Alusta variable view lehel

2. nt kui soovid vanuseid sisestada siis

• Name - vanus
• Numeric - numbreid sisestad
• width - laius
• decimals - komakohad
• Label - vanus, siia võib kirjutada tühikutega

3. Values - nt value 1 = label "mees", value 2 = label "naine" + Add

4. Data view, view - value labels

Võimalikult palju sisesta numbreid!

ID number esimeseks, et hoiaks järge ankeetide seas.

Data - Split file - kõiki küsimusi võrreldakse selle järgi (nt mehed ja naised)

Compare - üksteise küljes
output - eraldi

Crosstabs - ei saa võrrelda arve, ainult protsente
Crosstabs - Cells - percentages row - juurde lisanduvad ridade protsendid

Valim alla 100 - absoluutsed arvud
Valim üle 100 - suhtelised arvud

Statistikud jagati kolmeks: Frequensis
keskmine tase - keskväärtus, mediaan; hajuvus - min max standardhälve, jaotuse kuju - asümmeetria

Mean ehk keskmine tahab komakohta (nt 6434,33 krooni)

Diagrammid - Graphs
legacy dialog

Bin - vahemik

Suhtekorraldus - turunduslik suhtekorraldus

Proaktiivne turunduskommunikatsioon

• Loob uudisväärtust
• pressiteade ja pressikonverents
• suurendab üldsuse tähelepanu ettevõtte/valdkonna/toote vastu
• arvamusliidrite sõnavõtud
• Lobby
• ennetab ebasoodsaid otsuseid
• maandab pingeid
• otsustajatega silmast-silma rääkimine ja selgitamine

ÜLESANNE

Mida see klipp ütleb?

Teadmusjuhtimine kodutöö 1

Ülesanne 1

Teadusjuhtimise mõistet kirjeldab minu arvates kõige paremini Roots jt. (2008), kes käsitlevad teadmusjuhtimist kui teadmiste loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimist organisatsioonis. Nad leiavad, et teadmusjuhtimise idee tuumaks on teadmusringluse ja teadmuse avardumise tagamine organisatsioonis ning teadmusjuhtimises on oluline erinevate struktuuriüksuste, indiviidide haaratus nii vertikaalsesses kui horisontaalsesse teadmusvahetuse protsessidesse organisatsioonis.

See definitsioon avardab minu jaoks kõige rohkem teadmusjuhtimise sisu ja olemust. Teadmusjuhtimine on organisatsioonis olevate teadmiste süstematiseerimine ja jagamine. Teadmusjuhtimise õige rakendamine tekitab olukorra, kus organisatsiooni kõikidel osakondadel ja võtmeisikutel on ülevaade, millised teadmised on organisatsioonis olemas, kuidas neid leida, omavahel integreerida ning kuidas need teadmised organisatsiooni efektiivsust suurendada saavad.

Teadmusjuhtimise kontseptsioon ja mõte on minu arvates jäänud alates mõiste loomisest põhimõtteliselt sarnaseks. Üle 20 aasta, kui teadmusjuhtimise mõiste on olnud kasutusel, on selle idee olnud sarnane - organisatsioonis olevaid teadmisi on vaja koguda, talletada, süstematiseerida ja vajadusel kasutada uute teadmiste saamiseks. Mis aga teadmusjuhtimise praktilist rakendamist mõjutanud ja arendanud on, on tehnoloogia areng.

Teadmusjuhtimine pärineb mitmetest erinevatest eluvaldkondadest, Wiig (1999) liigitab need järgmiselt:

• Religioon ja filosoofia püüavad mõista teadmiste rolli usklikus maailmas
• Psühholoogia uurib teadmiste rolli inimkäitumises
• Majandus ja sotsiaalteadused püüavad mõista teadmiste rolli ühiskonnas
• Äriteoorias uurivad teadmiste rolli organisatsioonis ja selle tööd

Võib öelda, et teadmisi on vaja igas eluvaldkonnas ja nende juhtimine aitab kaasa iga valdkonna paremale mõistmisele ja efektiivsuse tõusule.

Teadmusjuhtimise arengu juures võib välja tuua mitmeid etappe. Juba 1959. aastal tõi juhtimis- ja ärialane mõtleja Peter Ferdinand Drucker oma raamatus välja termini knowledge worker ehk teadmustöötaja. 1966. aastal sõnastas Michael Polanyi terminid tacit knowledge ja explicit knowledge. 1982. aastal valiti juba ettevõtete seast parimaid näiteid juhtimisest ja sealt edasi toimus mitmeid etappe, mis rajasid tee teadmusjuhtimise mõiste arendamiseks. 1990ndate keskel toimus läbimurre, mil ettevõtted mõistsid üha enam teadmiste olulisust oma ettevõttes ning tehnoloogia areng aitas nende teadmisi süstematiseerima ja talletama hakata.

Koenig ja Neveroski (2008) toovad välja teadmusjuhtimise arengu neli etappi:

1. etapp - tehnoloogia mõjutused ja parimate näidete välja selgitamine

2. etapp - kogukondade teadmiste parimate näidete leidmine ja nende jagamine

3. etapp - süsteemi loomise vajaduse mõistmine, sisu juhtimise, metaandmete ja taksonoomia kasutamine

4. etapp - teadmusjuhtimise kasutamine väljaspool organisatsiooni

Teadmusjuhtimist seostatakse tihti infojuhtimisega. Samuti on skeptikuid kes usuvad, et tegelikult ongi tegemist samasisuliste mõistetega. Teadmiste tüüpide hulka kuuluvad andmed, informatsioon, teadmised ja tarkus. Tihti asetatakse need tüübid vastavalt hierarhiasse, kuid sellisel juhul vähetähtsustatakse hierarhias allpool olevaid tüüpe. Seega peaksid kõik need tüübid olema võrdse tähtsusega.

Teadmiste ja info hankimise viise on tänapäeval palju. Eriti suuri võimalusi pakuvad infotehnoloogilised lahendused. Info hankimisel on oluline teada, mida otsitakse, millisest kanalist, millise päringuga ning mida infoga hiljem tehakse. 

Ülesanne 2. 

Artikkel: Wilson "The nonsense of knowledge management"

Millised on artikli peamised seisukohad?

Wilson usub, et teadmusjuhtimine on vaid järjekordne juhtimisalane moehullus, mis peagi hääbub. Tema arvates koosneb teadmusjuhtimise mõiste kahest osast - suuremas osas infojuhtimisest ja väiksemas osas efektiivse töö juhtimisest. Tema hinnangul on teadmusjuhtimine vaid järjekordne lisa paljudele erinevatele juhtimistehnikatele, mis on aja jooksul hääbunud. Wilson ei usu, et teadmusjuhtimine on miski, mis ettevõtetes töötab, eelkõige sellepärast, et kõik inimesed ja ettevõtted siiski soovivad oma teadmisi enda teada jätta, kuna see annab neile nende arvates teiste ees eelise. Ta küsib, et miks peaks keegi oma teadmisi jagama, kui need on tema eeliseks näiteks uue töökoha saamisel. 

Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab?

Wilsoni sõnul on teadmised need, mida me teame. Teadmised hõlmavad arusaamasid ja õpitut, mis talletuvad meie meeltes ja mida me kasutame suhtluses välismaailmaga ja teiste inimestega. Kui me tahame väljendada seda, mida me teame kas kirjalikult, suuliselt, graafiliselt või kehakeeles, teeme me seda informatsiooni abil. Sellised teated koosnevad informatsioonist mitte teadmistest. Sellest infost saab vastuvõtja aru vastavalt temal olemasolevatele teadmistele ja talletab selle oma teadmiste hulka.

Wilson usub, et teadmisi ei ole võimalik juhtida, sest see o miski, mis on talletunud meie kahe kõrva vahele ja ainult sinna. Kui töötaja lahkub asutusest, siis ükskõik kui palju ta on varasemalt jaganud, jäävad tema teadmised ikkagi ainult tema pähe alles.

Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel?

Wilson usub, et nende terminite vahelised seosed on väga suured. Ta usub, et infojuhtimine moodustab enamuse teadmusjuhtimisest ja pakub isegi, et nende definitsioonid on tihti äärmiselt sarnased või isegi samad. 

Millised on peamised järeldused, soovitused?

Wilson ei tagane oma arvamusest, et teadmusjuhtimist ei saa tegelikult olemas olla, kuna teadmisi pole võimalik juhtida ja on kindel et selle teooria mitte võimalikkusest saadakse peagi aru ja see hääbub nagu mitmed teisedki varem populaarsed olnud juhtimistehnikad.

Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks?

Wilson kasutas oma järeldusteni jõudmiseks erinevate teadusajakirjade teadmusjuhtimisest rääkivate artiklite analüüsi, infot konsultatsioonifirmade veebilehekülgedel ning ärikoolides õpetatava analüüsi antud teemadel.

Suhtekorraldus - PR trikk

PR-trikkide eesmärgid

• Ületada uudiskünnis - teistsugused üritused, tuntud inimesed, heategevus, a la lindilõikamine vms
• Näide Nokia Lumia nimest
• Köita avalikkuse tähelepanu
• Tekitada või kinnistada soovitud kuvandit

Sündmus kui uudise ema

• Avamislindi läbilõikamised
• Auhinnatseremooniad
• Pidulikud vastuvõtud, esitlused jms
• Eraelu tipphetked (sünd, kooli lõpp, kihlumine, abielu, surm)

PR-trikkide olemus

• Tuginemine müütidele ja arhetüüpidele
• Traditsioonide tekitamine (Sõbrapäev - jõulude ja lihavõtete vahel tühi aeg kaupmeestel)
• Kalendaariumi täiendamine (12. aprill - rahvusvahelise interneti turvalisuse päev)
• Ootamatuste ja vastuoludega mängimine (nt anti-Nobelid)

Valik PR trikke

• Erootikakalender Putinile
• Heimar Lenk 1000-krooniga elatumas
• Läti Tele2 lavastatud "meteoriidikraater"
• Madonna ja Britney suudlus
• Tasuta/poolmuidu toodete jagamine

Turunduse 360 kraadi

• Reklaam
• Üritusturundus
• Otsepostitus
• PR
• Sotsiaalvõrgustikud
• B2B
• CRM
• Ostukeskkonna turundus
• Affiliate marketing
• jne

PR kui turunduse vedur

• Ideed
• strateegiad
• põhisõnumid
• brändikommunikatsioon ("Aus kaup" kleeps suurema lihasisaldusega vorstide pakendil)

Meediasuhted turunduses

• Pressiteated, uudisnupukesed - väga enam ei toimi
• Tootetutvustused/esitlused
• Testid, konkursid
• Uuringute ja analüüside kommunikatsioon

Kuidas käituda sotsiaalmeedias?

• Regulaarsed sissekanded
• Kiire reageerimine
• Kvaliteetsed tekstid, sihtrühmadega arvestamine
• Mina- vormi kasutamine, personaalsus
• Loominguline lähenemine, siiras tahe

Probleemid

• Privaatsuse osaline loovutamine
• tähelepanu hajumine
• infomüra

Teadmusjuhtimine Haridustehnoloogiaga - Sirje Virkus

Õppeaine eesmärgid: Luua võimalused teadmusjuhtimise põhimõtteid tundvate ja haridustehnoloogiaga teadmusjuhtimist korraldavate õpetajate kujundamiseks koolides/e-kogukondades, kes on pädevad organiseerima organisatsiooni tasandil õppimist.


Õpiväljundid: 

• Mõistab teadmusjuhtimise eesmärke organisatsioonis/kogukonnas ja vajalikkust organisatsiooni/kogukonna liikmetele; 
• Omab ülevaadet teadmusjuhtimise võimalustest koolis ja õpetajate kogukondades ning õpetajate/õpilaste/vanemate/kooli administratsiooni rollist pedagoogilises teadmusjuhtimise protsessis; 
• Omab ülevaadet teadmusjuhtimise keskkondadest; 
• Mõistab võrgustikes ka kogukondades toimuvaid protsesse; 
• Oskab valida ja kombineerida õpikeskkondi teadmusjuhtimiseks koolis ja kogukondades; 
• Oskab algatada ja korraldada teadmusjuhtimise protsessi organisatsioonis/kogukonnas.

Keskkond: Moodle - https://moodle.e-ope.ee 

Õpijuhis: https://moodle.e-ope.ee/pluginfile.php/429068/mod_resource/content/1/Õpijuhis.pdf 

ÜLESANNE


13.11 lugeda vaja: Wilson, T. D. (2002). The nonsense of 'knowledge management". Information Research, 8 (1), paper no. 144 [Available at http://InformationR.net/ir/8- 1/paper144.html] 

2. Analüüsi eelpoolnimetatud artikleid järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt: 
 Millised on artikli peamised seisukohad? 
 Milliseid käsitlusi autor infojuhtimisest ja teadmusjuhtimisest esitab? 
 Millised on seosed infojuhtimise ja teadmusjuhtimise vahel? 
 Millised on peamised järeldused, soovitused? 
 Milliseid meetodeid autor kasutab järeldusteni jõudmiseks? 3. 


Palun lisa oma argumenteeritud arvamused blogisse 13.novembriks. 




Data, Information, Knowledge, Wisdom - DIKW

Mobile Interactions - Mockups

Ilmahoiatuste rakendus - http://mobile7110.wordpress.com

• Ei tohiks olla erinevaid Tabe, pigem läbivalt samad
• Less is more, struktuuri alla võiks ära kategoriseerida kõik vaated
• Valge tekst mustal taustal on valges väga halb lugeda

www.dribbble.com

OKIA - Taavi Larionov

• http://drupalcamp.ee/
• EMT Surfport www.surfport.ee - Drupal
• www.mandatumlife.ee 
• www.elmo.ee - elektriautode app. Laadimiskohad, vahemaa sinna, laadimisinfo.
• www.thebcard.com

Wordpressi peale WPtouch

Plussid

• Telefonid toetavad HTML5, CSS3
• 100% laiune HTML
• Jquerymobile
• Laienevad tehnilised võimalused (GPS, appist otse helistamine)
• Innovatiivne

Miinused

• Palju seadmeid - tugi peab olema kõigil mudelitel
• Erinevad efektid - jquery osad asjad ei tööta androidi peal
• Teadlikkus - kliendid ei saa aru, miks on vaja eraldi teha mobiiliappe

Windows phone

• Visual Studio 2010 Express for Windows Phone - appide tegemiseks koodiga
• TLU T-302 ruumis saab kasutada Windows 7 Professional peal

Jaagupi veeb - minitorn.tlu.ee/~jaagup

Kodune ülesanne

Prototüübi arendamine

• HTML prototüüpide loomise raamistikud
• Sencha touch - http://www.sencha.com/products/touch
• JQTouch - Ilja iRadio - www.jqtouch.com
• JQuery Mobile - www.jquerymobile.com 
• Vali, millist raamistikku kasutada

Suhtekorraldus - korporatiivne suhtekorraldus

Kes ma olen ja mille eest seisan?

Igapäevatöö - kui üks suur üritus :)
Suhtekorralduse kvaliteet on:

• Tehniline - see mida inimesed saavad suhtlemisel teise inimese/asutusega
• Funktsionaalne - see kuidas see nendeni jõuab

Mõjutamine:

• Välimus ja kehakeel (pilt) 55% - nõustamine ja koolitamine põhilised tööülesanded
• Hääletoon ja kõne kiirus 38%
• Sõnad 7%

Maine - arvamus meie kohta

Kujuneb:

• Mida ise endast räägime - sõnas ja pildis
• Mida teised meist räägivad
• Meedia
• identiteet - see kuidas ma ise ennast näen - käitumislik, visuaalne, verbaalne
• imago - kuidas teised mind tajuvad

Käitumine:

• Usaldusväärne
• Kompetentsus ametialane
• Stabiilsus käitumuslik - ära ole tujukas
• Kiirus - vasta kohe

Informatsiooni vastuvõtmine

• Visuaalid - nägemine, konspektid, pildid
• Audiaalid - kuulamine, verbaalne esitlus - räägi lookene enne esinemist, tutvusta end
• Kinesteetikud - läbi kehatunnetuse

Esinemine

• Alusta tutvustusest (enda ja asutuse)
• räägi lookene
• Too näiteid

Korporatiivne suhtekorraldus

• organisatsiooni suhtlemisprotsessi juhtimine, mille eesmärgiks on positiivse maine saavutamine säilitamine ja kindlustamine
• Eesmärk on avaliku arvamuse muutmine positiivses suunas läbi kahepoolse kommunikatsiooni
• kujundada efektiivne ja avatud kommunikatsioonisüsteem
• kaks finktsiooni - juhtkonna nõustamine, strateegiline kommunikatsioon

ÜLESANNE

Mis on avalikkus, EBSi põhiväärtused ja seos filosoofiaga?
Suhtekorralduse neli mudelit (J.Grunig)!
 + isikliku mõju mudel (personal influence model)

Sam Blacki artiklid

Organisatsioonisisese suhtekorralduse slaidid läbi töötada

Strateegilise kommunikatsiooni eesmärk - integreeritud kommunikatsiooniprotsess, mis tagab maine ja usaldusväärsuse

Turundus on huvi äratamine toote vastu! + müük, sotsiaalmeedia

Brändi väärtused

• visuaalsed
• ratsionaalsed
• emotsionaalsed
• kultuurilised

EBSi visuaalsed väärtused

• logo
• värvid
• reklaam ja reklaamikeel
• Graafiline identiteet
• koolihoone ja ümbrus
• töötajate välimus (EBSi märk)
• interjöör
• talaarid
• korporatiivsed väljaanded CVI
• internetikeskkond

(Apple) ratsionaalsed väärtused

• toode/teenus/teenindus/järelteenindus
• hinnastamispoliitka
• tehnilised võimalused
• innovatiivsed lahendused
• ligipääsetavus
• klienditeenindus
• kvaliteet
• konkurentsivõimelisus
• lihtsus
• kasutajasõbralikkus

(Kalevi) emotsionaalsed väärtused

• ajalugu - usadusväärsus
• Eesti rahvuslikkus - suhestumine brändi väärtusmaailmaga
• pakendid
• maitse
• hinna/kvaliteedi suhe
• arusaadav, lihtne suhtluskeel ja stiil
• tunne, et respekteeritakse
• kuuluvustunne

(Coca Cola) kultuurilised väärtused

• Jõuluvana tuunimine
• perekondlik, traditsiooniline tähtpäevadel
• organisatsiooni kultuur - sh firma juhtkonna ja omanike käitumine
• roll ühiskonnas
• positsioon oma valdkonnas
• ühiskonnas oluliste valdkondade toetaja - heategevus
• positsioon tööandjana

Suhtekorraldus

Kontrolltöö ülesanne

1. Valige 42. nädalal Eesti meedia fookusesse tõusvatest teemadest üks põhiline
2. Teha kokkuvõte antud teema käsitlusest erinevatest meediakanalites
3. Tuua välja põhjused, miks teema just nüüd aktualiseerus
4. Tuua välja teemast puudutatud erinevad huvigrupid. Analüüsida, millise huvitguri seisukohad jäid meedias domineerima ja miks
5. Saada meilile ivo@rullrumm.ee 

Töö maht: 2000-4000tm

Case-study ülesanne

Töö maht: 10 000-100 000tm

Tähtaeg: 23. november

Meediapeks

• Termini tõi käibele Hans H. Luik 2007. aastal Eesti Ekspressis
• Nt Marge Arumäe loomapiinamise case

Meediapeksu praktikat on kasutatud

• J.O.K.K.-skeemid
• Kohtute mõjutatavus ja kohtuprotsesside venimine
• Galojan, Liis Haavel
• Uurimisorganite lekked
• Savisaare mõjuagendi case, Wikileaks
• Varjatud jälitustegevus

Meedia kallutatus

• Meedia ei saagi olla objektiivne, vaid ongi kallutatud
• Õukonnameedia? 
• Tallinn - meedia on juhtivate erakondade mõju all
• Parempoolne maailmavaade?
• Vasakpoolsus ei ole popp
• "Kusagil struktuurides on kallutatud jõud" (Villu Reiljan)
• väidetavalt Reiljani vastane kampaania

Põhilised meediategijad

• Schibsted - Eesti Meedia
• Postimees
• Ajakirjade kirjastus jne
• Ekspress Grupp - Hans H. Luik
• EE, EPL jt
• ERR
• Äripäeva kirjastus
• Presshouse

Internet ja online-meedia

• Online toimetused
• BNS (Rahvusraamatukogus tasuta)
• Delfi, ERR; Elu24 jt
• Audiovisuaalse ja interneti meedia põimumine
• Digi TV
• nutitelefonirakendused
• online-raadio
• FB-st tsitaadid, pildid, tweetid jne

Meediapai praktika

• Äripartnerite või poliitiliste soosikute promo
• Eestis palju ühiseid tuttavaid, isiklikud kontaktid aitavad
• Nt kontsertide promo - raadio playlistis, eksklusiivintervjuud, temaatilised artiklid jne
• PR-firmade ja suhtekorraldajate töövõidud
• Hype vs spin

Meediakanali poliitiline hoiak - et hoiakust aru saada, vaata kanalilt järgmisi aspekte:

• Teemade valik
• Hea suhtekorraldaja teab, mis teemad on konkreetsel ajakirjanikul käsil ning annab talle sobivat materjali juurde
• Juhtkirjad, arvamussaated
• Uudiste serveerimine
• Arvamuste serveerimine

Meediakanali majanduslik sõltumatus

• Väljaande tellijad ja üksikostjad
• Maakonnalehed üsna loetavad ja väärtuslikud
• Reklaamitulud
• Ei ole võimalik eirata teatud väljaandeid, mis on oma valdkonnas määravad
• Ilma reklaamita ükski väljaanne ära ei ela
• Bartertehingud
• Nt Postimehe Hiina erileht - kaheldava väärtusega
• Toidupoes tasuta kauba peale ajaleht
• Head suhtekorraldust ei ole näha ega tajuda
• Toimetus ja reklaamiosakond

Meedia sisemine konkurents

• Eurovisiooni eksklusiivõigused
• EPL vs Postimees, võitis Postimees
• 112 kampaania
• Rahanälg

PR

• info valik
• vigade tunnistamine
• tuginemine faktidele
• ainukordne sõnum

Propaganda

• pooltõed
• valetamine
• tuginemine sümbolitele
• haamerdamine

Kui sponsor annab heategevuseks nt ühe euro, siis selleks, et avalikkus seda märkaks tuleb anda veel kaks.

Milleks bluff?

• Soovmõtlemine
• Tegelikkuse varjamine
• Konkurentide eksitamine
• Inimlik edevus ja rumalus
• Turuga manipuleerimine 

Infotainment

• information+entertainment
• Tegelikkuse ilustamine
• Positiivsuse taotlus
• Paken määrab sisu

Meediamulli olemus

• Meedia kõmujanuga manipuleerimine
• Meediasündmuste lavastamine
• Kuulsuse ja tähelepanuvajaduse kompenseerimine

Katastroofid, surm ja meedia

• Estonia katastroof
• nimi - Eesti katastroof
• kommunikatsiooniprobleemid - kapten Pihti case, teadete ebatäpne edastamine
• Ajakirjanikele tuleb teha oma nurk, kus ainult selleks volitatud inimesed nendega suhtlevad

Standardsõnumid

• Valvepressiteated
• Esmased juhised
• Kaastundeavalduse tüüpvormid
• Leinakuulutuste tüüpvormid

Info edastamise põhimõtted

• Kõneisik
• Faktid
• Sihtrühmad ja kanalid
• Korrapärane suhtlemine
• Vea tunnistamine on parem kui valetamine
• Kaastundeavaldused ja leinakimbud

Mobile Interactions

Kadri-Ann Valgeväli

Mobile UI Guidelines

• Reduce functionality - app peab tegema ainult ühte asja või väga vähe asju, mitte paljusid asju.
• Halb näide - SEB pank
• Marketingi võidujooks põhjustabki läbimõtlemata rakendusi
• Finger hot-spot - et ühe käega oleks võimalik app-i kasutada
• Tabletit hoitakse landscapes kahe käega - enamasti
• Finger-size buttons - Apple puhul vähemalt 44x44px
• 3D look and feel
• Illustrations - nõuab rohkem läbimõtlemist, et inimesed saaks aru, kuidas töötab
• naviSail - muutsid nupu 3D look and feel-ks ja inimesed said aru
• Use standard components
• igal platvormil on erinevad komponendid. Näide - iPhone ja Android EMT Parking app
• Light conditions - päike särab või sõidu ajal telefon käes vibreerib
• User input (klaviatuur) - kui saab, siis klaviatuuri vältida
• Alternatiiv - voice või image
• Keyboard location - kõik komponendid võimalikult üles, et keyboard ära ei kataks
• Gestures - on standardid, kuidas inimesed appi kasutavad (tap, drag jne)
• Animations - info button iPhone-l pöörab teise külje, Androidil tuleb slaidina alt üles

Apps Usage

• 1. kohal mängud, 2. ilm
• Flash lamp apps
• Kasutajad laevad app-i alla ning seejärel tegevus langeb
• Fancy desing - kui inimesed näevad midagi ilusat, siis peavad nad seda automaatselt kasutajasõbralikuks. Disain on esimene asi, mida sa näed. Disainerit maksab kasutada!
• Log in - ära kasuta "log in"-i, vähemalt mitte kohe alguses
• Notifications - pakkuda tasuta mingeid asju vahepeal, et kasutaja ei lõpetaks appi kasutamist
• Collect data - Pane kasvõi Google Analytics külge, kui saab
• "3D view" vs "Fitting room" button - 3D view võitis, teooria, et smartphone kasutajad on rohkem tehnikateadlikud

Disaini protsess

• Analüütikud ja klient annavad inputi
• Võtame kõik nõudmised ja paneme enda ekspertarvamuse järgi paika
• Siis läheme lõppkasutaja juurde testima
• www.balsamiq.com - mockupide tegemiseks, web demo piiramatult kasutamiseks
• Photoshop - graafiliste sketchide jaoks, disainiflashi jaoks, pigem juhtide jaoks, kes ei taha teada, kuidas mingid asjad töötavad, vaid kuidas nad välja näevad

Mockups

• A pixel-perfect representation of the applications user interface
• Väga põhjalikud, täpsed ja valmis kujundused
• Tööriistad mockupide tegemiseks: 
• Adobe Photoshop (iPhone 4 GUI PSD) - Parim.
• Font "Helvetica" - iPhone põhifont - ilus Arial - PC-l puudub
• Omnigraffle 
• http://graffletopia.com/categories/iphone
• MockApp
• Defining the interactions - State Transition Diagram - näide, kuidas süsteem toimib/käitub

----------------------------------------------------------------------

Tagasiside Eesti-Hollandi sõnaraamatu app-ile

• Kasutaja tahab prügikasti visatud asja taastada
• Mida see internetist leitud vaste näitab? Kas ainult sõna või hääldus või lauses kasutatud
• Ühele sõnale võib olla mitu vastet
• Kas ei ole back-nuppu?
• Sketchil võiks paremini aru saada, kus kuva lõpeb.
• Otsing ja kustuta ei tohiks kõrvuti olla

Tagasiside Ilmateate app-ile

• EMHI-st kogutud info, mis uueneb iga tunni tagant
• Weather maps land and sea
• Võiks olla hoiatuste app
• Sitemap - vahend web applicationite tegemiseks
• Kasutasid mockupide jaoks: http://www.genuitec.com/mobile/ 
• Tegelikult võiks olla ainult land või map

Spordipartneri leidmise app

• App on konkreetse klubi jaoks - squash
• Otsid partnerit, kellega mängida, siis vaatad graafikust ja valid kellega mängida või ütled, et otsid partnerit ja helistad talle
• Kuidas tehakse kinnitus platsi broneerimiseks pärast helistamist?
• Aega võiks saada saata kohe oma kalendrisse

Naiste jalgpallikoondiste app - tegemisel

Run&Play App

• Orienteerumis-seiklusmäng
• Sarnane Locamotionile

Suhtekorraldus - Neljas võin või neljas seisus? Ivo Rull

Demokraatlik võimujaotus

• Parlament
• Valitsus või president
• Kohus
• Ajakirjandus

"Neljas seisus kannab vastutust oma riigi ja rahva ees. Ma ei propageeri truudust valitsusele, kaugeltki mitte. Valitsused saavad aru oma vigadest, möödalaskmistest, tegematajätmistest eelkõige tänu vabale ajakirjandusele. See on seisuse kohustus." Toomas Hendrik Ilves

Head ajakirjandustavad:

• Anda korrektseid uudiseid
• Anda ruumi vastuvaidlemiseks/kuulata ära teine pool
• Respekteerida isikut
• Olla piltide ja nimedega ettevaatlik
• Vältida varjatud reklaami

Avaliku teabe seadus:

• Avalikud dokumendiregistrid
• Teabenõue
• Riigisaladus
• Konfidentsiaalne info

Pressinõukogu

• Ajalehtede Liidu liikmeslehed + Delfi, ERR, Kanal2 ja TV3
• Ajakirjanduslik eneseregulatsioon
• Kaebuste menetlemine kord kuus
• Ajalehed kohustuvad avaldama PN taunivad otsused

Avaliku Sõna Nõukogu

• Sõltumatu analüüsikeskus
• Ajakirjanike Liit, Meediakoolitajate Liit, Tarbijakaitse Liit, Juristide Liit, MTÜ Meediaseire

Ajakirjanduseetika koodeks

• ajakirjaniku vastutus
• põhjendamata kannatused
• avaliku elu tegelased - kes on avaliku elu tegelased?
• tasakaalustatus
• isikute eraelu puutumatus
• avalik huvi
• sõltumatus

Estonian-Dutch Dictionary mock-ups

Suhtekorraldus 3. loeng - Ivo Rull

Soovitatav kirjandus: Ivo Rull - "Meediamängud"
Alistair McAlpine - "Uus Machiavelli"
A. de Botton - "Mure staatuse pärast"

Mainekapitali roll


Elutarkus (A. Schopenhauer)

• Mis keegi on? - tervis, jõud ilu, temperament, karakter, intelligents
• Mida keegi omab? - omand, valdus, materiaalsed väärtused, intellektuaalne vaimne kapital
• Mida keegi kujutab? - mida temast kujutatakse ja arvatakse, kuidas ta avalikkusele paistab

Maine kui kapital

• Suhted (õigete) inimestega kui sotsiaalne kapital
• Staatus (ekspert, analüütik, arvamusliider, guru) - pigem ametlik. Saavutatakse suhtes meediaga, teatud järgijatega, teatud valdkonnas arvamust avaldades
• Tuntus (populaarsus, kuulsus)
• Imago (eelarvamus, müüt, legend)

Ivo Rulli mõjukuse valem:

A= (T:S) + H*M

               SP

H-aeg, M-maine referents sihtrühmas, SP-sihtrühm

Mis on maine?

• Image - miski, mis koguaeg liigub, loob ja lehvitab, avaldab personaalse mõõtme, usaldus ja tuntus on mõõdetavad osad
• Publicity - meedias saavutatav tuntus, toetab (või rikub) brändi ja ettevõtte väärtusi
• Brand

Maine ja meedia

• Süsteemne teavitus
• Avatus ja sõbralikkus
• Ekspertarvamused
• Meediakampaaniad

Maine riskid

• Mainekriisid
• Maineparandus pärast kriisi
• Maine kinnistamine ja hoidmine - tuleb vähemalt aasta vaeva näha, sõna võtta, arvamust avaldada jms

Kriisijuhtimine - Margus Mets, KPMS&Partner

Kriisi tüübid

• momentaalne/õnnetus - Swedpanga automaadid rivist väljas
• tekkiv/teemad - info lekkimine 
• Pidev/järjepidevad maineprobleemid - Keskerakond

Ettevalmistus kriisiks

Info peab jõudma võimalikult ruttu kätte, kriisid on üles loetletud ja teada, mida nende puhul tegema peab. Valmis ka pressiteade, ajakava, kellele läheb teade, sihtgrupid, keda juhtunu mõjutab, kes on kõneisik.

• kujunda positiivne maine ole usaldusväärne või ära ole tundmatu
• koosta kriisiplaan, sõnasta võimalikud kriisid
• Maa-ameti ohtlike kohtade ja õnnetuste kaart - http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis
• Moodusta kriisitöörühm, määra kõneisik
• Koosta tegevusplaan eri tüüpi kriiside jaoks, eelkõige määratle põhiline hoiak kriisi lahendamiseks
• Tutvusta kriisi lahendamise põhimõtteid organisatsioonis

Mida oodatakse?

• Selgitust, mis juhtus ja miks?
• Kinnitust, et edasist ohtu ei ole/probleemi lahendus on olemas
• Kaastunde avaldamist kannatanutele
• Kahjude hüvitamist
• Plaani, kuidas kriisist välja tullakse

Kriisi ajal

• Määra kõneisik ja kriisitöörühm, kutsu nad kokku - keegi peab olema kõneisik, kes on alati meediale kättesaadav
• Olulist teemat hakkab kohe uurima u 60 ajakirjanikku, päeva jooksul 100
• Veel teavad juhtunust Politsei, Päästeamet, kiirabi, kohalik omavalitsus
• Kui on hukkunuid, ei tohi kommenteerida midagi enne prokuratuuriga kooskõlastamata
• Kogu juhtunu kohta fakte
• Määratle sihtrühmad, keda kriis mõjutab (ajakirjandus vs meie, kelle teade jõuab enne sihtrühmani)
• Koosta tegevusplaan
• Koosta ja saada sihtrühmadele sõnumid
• ole valmis pöörama negatiivne sõnum postitiivseks

Meediasuhted

• Meediaga suhtleb üks isik/avatud on kriisikeskus
• edasta fakte, kaasa eksperte, hoidu spekulatsioonidest
• ära tee olukorda hullemaks, infot osaliselt varjates
• anna taustainfot organisatsiooni kohta

Peamised eksimused

• kõneisik kaotab initsiatiivi - ajakirjanik jõuab kogu aeg ette
• peamised sõnumid on ebaselged - jää oma jutu juurde, mida sa tead
• faktide asemel esitatakse spekulatsioone
• meedia küsimustele ei vastata

Positiivne tulemus

• infot ei püütud varjata ega moonutada
• vastati seadustele ja ohutusnõuetele
• Juhtunu oli erandlik sündmis
• Kõneisikute suhtumine oli avatud ja abivalmis

Tegelikkuse ignoreerimine ei hoia ära kriiside teket!

Meedia- ja kommunikatsiooniuuringud 1. loeng

• Grupp nr 7
• Lina linaz@tlu.ee
• Karmen kheinmaa@gmail.com
• Kerstin kerstinsonts@gmail.com
• Liisi liskamuska@gmail.com
• Maarja-Triin maarja.triin@gmail.com
• uurimismeetodid.pbworks.com
• Grupitöö - kogunemised ja kirjalikud tööd
• kokku vaja teha kolm tööd: kontentanalüüs, küsimustik ja intervjuu (koostada uurimisvahend, analüüsida ja esitleda oma tulemusi)
• Kontentanalüüs - meediateksti, pildi vms analüüs, septembris, pigem individuaalne
• Küsimustik ja intervjuu - arvamusuuring, oktoobris, grupitöö, võib olla samal teemal

• Defineeri uurimisprobleem!
• Humanitaarteadustes on uurimisprobleem pigem kirjeldav - kuidas?
• Sotsiaalteadustes pigem kriitiline - miks?
• Kombineeri meetodeid
• Kvantitatiivne koos kvalitatiivsega
• Suhtekorralduse rollid
• juhtiv - juhtkonna abistamine
• operatiivne - pressiteated, kampaaniad, üritused
• hariv - organisatsiooni/töötajate koolitamine
• reflektiivne - peegeldada kriitiliselt ühiskonna ja sihtrühmade suhtumist ja organisatsiooni käitumist
• pedagoogiline 
• RACE-model (Research-Action-Communication-Evaluation)
• Strateegia on uurimisprobleemi lahendus, mitte probleem.
• Uurimistöö jaoks ei piisa strateegia koostamisest, peab küsima miks?
• Tegelikult uurid organisatsiooni kommunikatsiooni efektiivsust ja miks see selline on?
• Süsteemiteooria

• Uurimustöö loogika:
• Sissejuhatus - mida ma uurin, miks ja miks see on tähtis?
• Teooria - mida teised on kirjutanud ja arvanud sellest teemast?
• Uurimisküsimused - sünnib teoreetilisest osast, peab olema teoreetiliselt seletatud
• Meetod ja andmete kogumine - kuidas on need meetodid usaldusväärsed?
• Empiirika - andmete kogumine, leidude esitamine
• Diskussioon = avastused + teooria + oma plaanid
• Järeldused - kokkuvõtted, kasutatud kirjandus ja allikad
• APA 

Mis on kontentanalüüs?

• Mis on meie uurimisprobleem?
• Uurimisküsimused (max 5)
• küsimustik
• intervjuud
• Kategooriad - uurimisküsimused on aluseks kategooriatele, mida uurime
• mida uurime ja millise meetodiga?
• kvantitatiivne - kajastuste arv ja esinemissagedus, probleem, sisu, 
• Excel: märksõnad otsingusse, kus esinesid, mis kujul, tonaalsus, ristanalüüs - pilootküsitlus!
• Kui tekib küsimus, miks sellised tulemused, tuleb uurida konteksti
• Analüüs = kategooriate võrdlus, ristanalüüs
• Fairclough "Media text critical discourse"
• Katrin Aava diskursuse loeng EKL7005
• Mis on tekstiühik?
• Pealkiri, artikkel, uudisnupp, pildiallkirjad, arvamuslood, kommentaarid, FB, slogan
• Periood (ajalised raamid)
• Millist perioodi uurime

• 1. ÜLESANNE
• Mis on meie rühma uurimisprobleem? So what?
• Google Docs